|
|
Õhk elukeskkonnana Loodusõpetus 5. klassile Koostanud: Mare Kivistik Harmi Põhikool
Õhu tähtsus organismidele Õhk on elukeskkonnaks kõikidele maismaal elavatele taimedele ja loomadele Õhk on vajalik hingamiseks ja taimede toitumiseks (fotosüntees) Õhk kannab edasi taimede seemneid, õietolmu, eoseid Õhku kasutavad edasiliikumiseks linnud, putukad, mõned loomad Õhust püüavad oma toidu paljud linnud, putukad, ka imetajad, näiteks nahkhiired
Õhk ja taimed Taimed paljunevad seemnetega. Et viljad ja seemned tekiksid, peab taim õitsema ja tolmlema. Tolmlemine on õietolmu sattumine õie keskel asuvale emakasuudmele. Taimed, mis kasutavad tolmlemisel tuule abi, on tuultolmlejad. N: teraviljad, kask, lepp. Tuultolmlejad taimed õitsevad varakevadel.
Teraviljade õied on imepisikesed, kahvatud, lõhnata, nektarita. Tolmukad ulatuvad õiest välja. Nii saab tuul õietolmu lahti raputada ja laiali kanda. Tuultolmlejate taimede õitsemise ajal on õhus palju õietolmu. See põhjustab paljudel inimestel allergiat ehk ülitundlikkust.
lepaurvad kaseurvad
Seemnete levimine Taimedele on tähtis, et seemned leviksid emataimest kaugemale. Miks? Valguse, kasvuruumi, toitaineterikka pinnase vajadus. Õhu kaudu levivad ülikerged seemned. Raskemad seemned vajavad õhus liikumiseks “abivahendeid”.
Võilille seemnetel on abiks lennukarvad, mis toimivad langevarjuna.
Vahtra seemned on varustatud lennutiibadega. Tuule käes hakkavad need propellerina pöörlema ning kannavad seemned emataimest kaugele.
Õhk ja linnud Lindudel on lendamiseks kujunenud tiivad. Tiibu panevad liikuma tugevad lennulihased, mis moodustavad linnu kehamassist 1/ 4. Tiivad on altpoolt nõgusad, pealt kumerad. Tiiva eesserv on paksem. Tahapoole õhenev. Eristatakse sõudelendu, purilendu, rappelendu.
Lindude keha on voolujooneline Lindudel on väga hea nägemine Lendamiseks on tiivad Luustik väga kerge, kuid tugev Toidu kiire seedimine aitab vähendada kehakaalu Saba kasutatakse tüürina, maandumisel pidurina Suled on siledad, katavad keha tihedalt, vähendavad õhutakistust
Õhk ja imetajad Eestis võime kohata kahte imetajaliiki, kes kasutavad õhku edasiliikumiseks. Need on nahkhiir ja lendorav. Imetajate lennuorgan on lennus. Nahkhiir püüab lennates toitu. Lendorav liigub lennates ühelt puult teisele.
Nahkhiir Eestis on levinud suurkõrv, pargi-nahkhiir, põhja-nahkhiir. Lendorav. Väga haruldane loom. Tema elupaikades ei tohi inimene liikuda. Reservaat.
Õhk, putukad ja teised lendavad loomad Putukad on loomariigi kõige liigirikkam rühm. Putukatel on tavaliselt kaks paari kilejaid tiibu, mida panevad liikuma lennulihased. Putukad liigutavad tiibu väga kiiresti.
Kiil. Kaks paari kilejaid tiibu. Õhus liiguvad niidi abil ämblikud. Troopilistes meredes elavad lendkalad.
Jäta meelde! Putukad, linnud ja nahkhiired lendavad. Lendoravad, lendkalad, lenddraakonid, lendkonnad liuglevad läbi õhu. Putukatel on kilejad tiivad. Nahkhiirel ja lendoraval on lendamiseks lennus. Tuule abil tolmlevad taimed on tuultolmlejad. Seemned levivad õhus emataimest kaugemale, et leida uusi kasvukohti (valgust, toitaineid).
TÄNAN KUULAMAST JA KAASA MÕTLEMAST!
| URL: |
No comments posted yet
Comments