Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium Tallinn 2010 Anna Dovgun TKVG 2010

Põhiilmakaared - põhi ja lõuna asuvad teineteise vastas; ida ja lääs asuvad teineteise vastas. Päike tõuseb idast , keskpäeval on päike lõunas, õhtul loojub päike läände. Vaheilmakaared - kirre, edel, loe, kagu; kirde vastas asub edel, loode vastas asub kagu. Ilmakaari saab määrata kompassi abil. Põhja suuna järgi saab määrata kõik teised ilmakaared.

Päike tõuseb idast, loojub läände. Kui seisad seljaga Päikese poole, näed enda ees varju. Keskpäeval näitab vari põhja-lõuna suunda. Ida ja lõuna vahel on kagu, lõuna ja lääne vahel asub edel. Kagu-loode suund on risti edela-kirde suunaga. Suundade määramiseks kasutatakse kompassi. Magnetnõel näitab põhja-lõuna suunda. Sinine ots pöördub põhja suunas, punane ots lõuna suunas.

Plaan on väikese maa-ala kujutis. Plaanil kujutatakse esemeid vähendatult ja pealtvaates. Plaanilt saad teada esemete kuju, mõõtmeid ja asendit. Plaanile märgitakse noolega põhja-lõuna suund. Plaan näitab esemete tegelikku asendit. Plaanil kujutatakse esemeid leppemärkide ja värvuse abil. Leppemärk on eseme kokkuleppeline kujutis.

Loodus on inimese elupaik. Praegu annab loodus inimestele kõik vajalikku. Inimese kohus on loodust hoida ja looduse eest hoolitseda, et loodus oleks ilus ja tarvilik inimestele. Eesti kõige suuremad saared on Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu. Väiksemad- Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Aegna, Naissaar, Osmussaar, Vilsandi, Suur-Pakri, Väike-Pakri. Eesti suuremad linnad- Tallinn-pealinn, Tartu- ülikoolilinn, Pärnu-suvituslinn, Narva, Kohtla-Järve, Viljandi. Eesti joad- Narva, Treppoja, Keila, Jagala, Sakala, Valaste, Pagari, Raja. Ilusad kohad-Botaanikaaed on Tartus ja Tallinnas, Kadriorg, Rocca al Mare, Toila ja palju ilusaid kohti. Kõige suurem tamm on Tamme-Lauris (ümbermõõt 8 meetrit).

Eesti on sünnimaa. Eestit kujutatakse maakardil. Sinise värvusega tähistatakse kaardil merd ja järvi. Madalaid alasid kujutatakse roheliste värvitoonidega. Kõrgeid alasid - pruunide värvitoonidega. Tähistatakse jõgesid, teid, linnu, saari ja palju muud. Tallinn asub Loode-Eestis, Pärnu Edela-Eestis, Narva aga Kirde-Eestis.

Veekogusid tähistatakse kaardil sinise värvusega. Mida sügavam on veekogu, seda tumedamat värvi kasutatakse. Maapinna kõrgust mõõdetakse merepinnast alates. Alasid, mille kõrgus merepinnast on alla 50 meetri, nimetatakse madalikeks. Madalikku tähistatakse kaardil rohelise värvusega. Madalikku, mille kõrgus merepinnast on üle 50 meetri, nimetatakse kõrgustikeks. Kõrgustikke tähistatakse kaardil pruuni värvusega.

Läänemeri piirab Eestit põhjas ja läänes. Eesti asub Läänemere ääres. Eestist põhja poоl asub Soome laht, edela pool Riia laht. Idapiiril on Peipsi järv ja Pihkva järv. Peipsi järvest voolab välja Narva jõgi. Eesti lõunanaaber on Läti, idanaaber- Venemaa, põhjanaaber- Soome, läänenaaber- Rootsi. Suuremad saared paiknevad Lääne- Eestis - Saaremaa, Hiiumaa, Muhu. Eestis on umbes 1500 saart.

Meri on tähtis meretee. Mööda merd sõidavad kauba- ja reisilaevad, millega veetakse teravilja, kalu, kütteaineid ja muid kaupu. Praamiga sõidetakse üle Suure väina. Väin on kitsas veeala.

Laht on mere osa. Maa osa, mis ulatub merre, on poolsaar. Eestis on palju saari, poolsaari ja lahtesid. Saarele saab sõita laeva või lennukiga.

Läänemeres on palju saari, igal saarel on oma rannajoon - see on maa ja mere piir. Enamasti on rannarajoon kääruline. Maad, mida kolmest küljest ümbritseb vesi, nimetatakse poolsaareks. Poolsaarte vahele jäävat merd nimetatakse laheks. Eesti lääneosas asuvad Pärnu laht ja Matsalu laht. Tallinn paikneb Tallinna lahe ääres. Ida-Eestis on Narva laht. Lahed on varjulised paigad, kus asuvad sadamad.

Rannik on ranna lähedane osa. Rannikut kujundab lainetus. Lained toovad rannale merevett. Edela-Eestis on suuri luiteid. Paljudel luidetel kasvab männik. Põhja-Eesti rannikul asub kõrge pank, mis on tähistatud kaardil leppemärgiga. Mere ja pange vahel on maapind tasane. Seal kasvab mets. Pankrannik iseloomustab eriti Kirde-Eestit - Muhu saarel ja Saaremaal.

Sood on tekkinud kinnikasvanud järvede alale. Soos kasvab palju turvasammalt, kanarbik. Liigne niiskus takistab soos taimeosade kõdunemist ja tekib turvas. Soos kasvavad marjad on: jõhvikas, sinikas, murakas. Huulhein on taim, mis sööb putukaid. Soos elavad rästikud, sookured.

Soos on maapind alati märg. Seal kasvavad pilliroog, kõrkjad ja teised niiskuslembesed rohttaimed. Soo iseloomulik taim on turbasammal, jõhvikad ja kuremarjad. Need marjad on tervisele kasulikud. Turbasambla ja teiste surnud osadest tekib turvas. Soo servadel kasvavad sinikad ja murakad. Varakevadel saabub soodesse sookurg. Ta on tuhkhalli sulestikuga suur lind. Ta muneb 2 pruunikat laikudega muna. Ta toitub marjadest, putukatest, konnadest ja hiirtest. Sookured on rändlinnud. Sookurg on looduskaitse ala. Soo on sookure elupaik. Soos kasvab samblik. Leia kaardilt 3 sood!!!

Eesti loodus on mitmekesine. Orgudes voolavad jõed. Tartus on Emajõgi, Pärnus asub Pärnu jõgi. Tallinlasi rõõmustab Pirita jõgi, narvalasi- Narva jõgi. Eesti üks suuremaid jõgesid on Pärnu jõgi. Ta algab Pandivere kõrgustiku servalt. Seal asuvad allikad. Pärnu jõgi suubub Pärnu lahte. Pärnu jõgi on peajõgi. Temasse suubuvad jõed on lisajõed. Peajõgi koos lisajõgedega moodustab jõestikku.

Põhja-Eestis suurimad jõed- Keila, Pirita, Jägala, Narva. Need voolavad Soome lahte. Lõuna- Eesti suurimad jõed – Võhandu, Emajõgi koos Pedja ja Põltsamaa jõega ja Piusa. Need voolavad Peipsi järve. Emajägi ühendab Võrtsjärve Peipsiga. Lääne-Eesti suurimad jõed- Kasari, Pärnu, Navesti. Need suubuvad Läänemerre. ! Pea meeles, et kunagi ei alga jõgi merest!!! Leia kaardilt jõgesid!!!

Kõige suuremad on Peipsi järv koos Pihkva järve ja Võrtsjärvega. Paljud leidub Haanja ja Otepää kõrgustikul. Peipsi järv on Eesti suurim järv. Järve pikkus on üle 140 kilomeetrit, aga sügavus on ainult 15 meetrit. Peipsi on madal järv. Seal asuvad liivaluited, mida katab männik. Peipsi on kalarikas järv, kust püütakse peipsi tinti, rääbist, latikat, haugi, peipsi siiga, ahvenat ja teisi kalu. Peipsi järve suubub ligi 30 jõge ja oja. Järvest voolab Narva jõgi, millele on rajatud Narva veehoidla. See on tehisjärv. Võrtsjärv on ka kalarikas. Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv. Ta asub Haanja kõrgustikul, sügavus on 38 meetrini. Leia kaardilt järvi!!!

Tasandik- tasane maapind, kus ei ole järske tõuse ega langusi. Kõrgendikud ja tasandikud on pinnavormid. Tasandik on tasane ala. Küngas on kõrgendik. Ka luide on kõrgendik. Kõrgendik on kõrgem pinnavorm. Kõrgendikud on piklikud või ümarad. Ümara kujuga kõrgendik on küngas.

Madalam ala on nõgu. On ka pinnavormid. Jõgi voolab pikas või kitsas nõos. Kitsas nõgu on org. ! Kadriorg- долина Катерины. Järved asuvad järvenõos, jõed asuvad jõeorus.

Eesti suurim madalik on Lääne-Eesti madalik. (maapinna kõrgus on seal all 50 meetri) Lääne-Eesti saared asuvad madalikul. Lääne - Eesti madalik on tasane ala. Madalikel laiuvad põllud, heina- ja karjamaad, kasvavad metsad, on palju soid.

Kõige kõrgem ala on Kagu-Eesti, kus asub Haanja kõrgustik. Haanja on Eesti kaunimaid paiku. Sügavamad järved on Peipsi, Võrtsjärv- 38 meetrit. Kõige kõrgeim mägi on Suur Munamägi- 318 meetrit. Lõuna-Eestis asuvad Otepää ja Sakala kõrgustik. Põhja- Eestis paikneb Pandivere kõrgustik. Kõige madalam on Sakala kõrgustik, kus asub Pühajärv. Eestis on neli suurt kõrgustikku: Haanja, Otepää, Sakala ja Pandivere kõrgustik. ! Leia kaardilt kõrgustikke!!!

Niidud on rohumaad. Niidud on kaetud paljude erinevate rohttaimedega. Niidul kasvavad kevadel niidutaimed - nurmenukk, kullerkupp, pääsusilm, kail, nõges, võilill, leesikas (толокнянка), ristik(hein), kellukad ja härjasilm, kukehari, timut, kerahein (ежа), kortsleht (манжетка, росник), hiirehernes . Huulhein (росянка) on taim, mis sööb putukaid. Nurmenukul on meeldiv lõhn, õitest ja lehtedest valmistatud teega ravitakse köha. Jaanipäeva paiku saabub heinaaeg. Paljudel niitudel karjatatakse loomi- veiseid, lambaid ja hobuseid. Rukkilill kasvab rukkis.

Niidul elavad varakevadel liblikad (koerliblikad, lapsusliblikad), rohutirtsud , lepatriinud, lutikad, mardikad, kumalased /kimalased, mesilased, kiilid, lõõritab põldlõoke, võib näha kiivitajat. Linnud söövad putukaid, tigusid, usse ja seemneid. Kevadel ehitavad lõoke ja kiivitaja kuivadest rohukõrtest (из стеблей злаков) pesa ja teevad maapinnale lohku. Mutt otsib toitu- vihmausse ja putukaid. Niidul võib näha mullahunnikuid - need on muti käigud. Põldlõoke muneb 3-5 tähnilist muna, kiivitaja 4 pruunikirjut muna. Põhja- ja Lääne-Eesti niidud on enamasti lagedad, madalate taimega. Niitudel kasvab kadakaid, sarapuid ja kibuvitsu. Lõuna- Eestis on palju sipelgapesasid.

Niidutaimed paljunevad maa-aluse võsude ja juurte abil. Sood on tekkinud kinnikasvanud järvede alale. Soos kasvab palju turvasammalt. Liigne niiskus takistab soos taimeosade kõdunemist ja tekib turvas. Soos kasvavad marjad on: jõhvikas, sinikas, murakas, kanarbik. Soos elavad rästikud, sookured.

Esimene Punane Raamat ilmus 1976.a Teine Punane Raamat ilmus 1985.a Kolmas - 1995.a Lahemaa Rahvuspark rajati 1971.a Paljud loomad, taimed, linnud on looduskaitse all. Umbes 60 taimeliiki on looduskaitse all, näiteks- vesiroos, näsiniin, robirohi, käoking. Umbes 180 loomaliiki on looduskaitse all, näiteks, metskits, karu, siil, rähn jt. Miks luuakse looduskaitsealasid?- et hoida metsi, parke, jõgesid, järvi, linnu, asulaid, loomi, et säilitada kõike, mis on looduses kaunist. Lahemaa on osa Eestimaast, tema iseloomulikumaid osa. Siia mahuvad meri ja maa, laaned -laas (пущи) ja metsatukad, kohisevad joad, muistsed kivikalmed, kadakased karjamaad. Eestis on 5 rahvusparki- Lahemaa,Vilsandi, Matsalu, Karula, Soomaa, Vilsandi.

SOOMAA RAHVUSPARK KARULA RAHVUSPARK

VILSANDI RAHVUSPARK MATSALU RAHVUSPARK

Aitäh! Küsimused?