Anna Dovgun TKVG 2010

Sügis- september, oktoober, november Talv-detsember, jaanuar, veebruar Kevad-märts, aprill, mai Suvi-juuni, juuli, august Igal aastal soojendab ja valgustab päike meie ala erinevalt. Seetõttu muutub kogu loodus pidevalt.

September on veel roheliste lehtede kuu. Puud-põõsad on rohelised. Oktoober on kirjude lehtede kuu. Leiad kirju vahtra-või haavalehe. Sarapuult korjatakse pähkleid. Aedades on valminud õunad ja pirnid. Tuulise ilmaga võib kuulda puulehtede sahistamist ja kastaneid õues. Sügis algab esimese öökülmaga. Põldudel koristatakse juurvilja ja võetakse kartuleid. Ilmad lähevad jahedamaks. Lehtpuud ja põõsad raaguvad. November on raagus kuu. Lahkuvad sookured, haned ja luiged.

Orav kogub endale talvevarusid. Konnad peidavad end veekogude põhja, mutid sügavasse mulda. Loodus teeb talveks ettevalmistusi. Veelombid on kaetud jääga. Päikese kiired soojendavad maapinda väga nõrgalt. Sügisel muutuvad päevad lühemaks ja ilmad külmemaks. Loomade karjatamine ja põllutööd on lõppenud. Vihmasajud kestavad vahel nädalaid. Merel möllab sageli torm. Sügis on sajune aastaaeg. Sajab esimest lund ja varsti saabub talv.

Talvel katab maad lumi ja veekogusid jää. Talv on muutlik. Esimesed lumesajud võivad üllatada oktoobris, esimesed pakased novembris. Talv on kõige külmem aastaaeg. Pakane ilm on veebruaris, puhuvad vinged tuuled. Aeg-ajalt tuiskab, õues on suured lumehanged. Kui taevas on pilves, on ilmad soojemad. Sulaga peetakse lumesõda, ehitatakse lumest kindlusi ja lumememmesid. Talv on Eestis kõige pilvisem ja tuulisem aastaaeg.

Elus loodus talvel puhkab. Lehtpuud ja põõsad on raagus, rohttaimede maapealsed osad on enamasti surnud. Paljud loomad magavad talveund. (karu, siil, mutt, madu). Rändlinnud on lennanud kaugele soojale maale. (kuldnokad, pääsukesed, ööbikud, luiged, pardid, kured, põldlõokesed). Aeg-ajalt kraaksatab vares. Paigalinnud on rähn, tihased ja puukoristaja. Nendele ei mõju külm ega toidupuudus. Leevikesed, tihased, varesed, haarakad, varblased, tuvid, kajakad, metskitsed, jänesed, põdrad taluvad talvekülma ning leiavad metsas toitu. Inimene kergendab nende elu - hoolitseb loomade talvelaua eest. Mille poolest erineb talv teistest aastaaegadest?

Päike tõuseb kõrgemale. Kevadel lumi, jää ja maapind sulavad, päike hakkab soojendama maapinda. Kevadel lähevad päevad pikemaks, ilmad soojemaks. Taevas on pilvitu, vihma sajab harva, aeg-ajalt puhub tugev tuul. Kevad on päikesepaisteline aastaaeg.

Päike äratab taime- ja loomariigi. Esimesed kevadlilled - lumikellukesed, sinililled, ülased puhkevad metsas lume all, aga kraavikallastele ilmuvad paiselehe, varsakabja kuldkollased õied. Saabuvad esimesed rändlinnud- kuldnokk ja põldlõoke, pääsuke, ööbik. Mutt ajab esimesi mullahunnikuid. Puud-põõsad lähevad lehte.

Lendavad liblikad. Õhtuti kostab konnade krooksumist. Tuule käes kiiguvad lepa-, sarapuu-j a kaseurvad. Õitsele puhkeb toomingas. Linnud lõpetavad pesa ehitamise ja munemise, kooruvad munadest pojad. Kukub kägu. Aedades õitsevad marjapõõsad ja viljapuud. Põldudel haljendab oras. Kätte jõuab külviaeg ja karja väljalaskmise päev. Kevad on ilus aastaaeg, sest loodus ärkab.

Niitudel õitsevad rohttaimed. Saabub heinaaeg, jalutades tunneme meeldivat lõhna. Õitseb pärn, sealt toitu korjavad mesilased. Aedades valmivad marjad ja kirsid. Kätte on jõudnud viljakoristuse aeg- valmivad rukis ja teised teraviljad. Pärast jaanipäeva päevad lühenevad ja ööd pikenevad. Tõuseb õhtuti udu. Käiakse marjul ja seenel. Pääsukesed kogunevad parvedesse ja valmistuvad äralennuks.

Sireli õitsemine näitab suve algust. Öökülmad on lõppenud. Päev on pikk, öö lühike. Päike tõuseb keskpäevaks taevavõlvil kõrgele. Ajuti näitab kraadiklaas 25 kraadi sooja. Jõgedes, järvedes ja meres on vesi soe ja võib ujumas käia. Suvi on kõige soojem aastaaeg.

Aitäh! Küsimused?