Loodus meie elus Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium Tallinn 2010 Anna Dovgun TKVG 2010

Eri liiki organismide kooselu Kooselu eri liiki organismide vahel võib olla: 1. kasulik 2. kahjulik Kasulik kooselu: 1. seened ja puud 2. taimtoidulised loomad ja nende sooltes elavad bakterid -bakterid aitavad loomal toitu seedida - bakterid lagundavad taimeosi ja samal ajal toituvad ise 3. Inimene ja tema sooltes elavad bakterid - bakterid toodavad meile vajalikke vitamiine - aitavad toidul seedida - meie toit on ka neile toiduks

Eri liiki organismide kooselu Kahjulik kooselu: Parasiidid: elavad teiste arvel ja tekitavad neile kahju, elavad nende see või peal. Peremehed: organismid, kelle arvel elatakse. Parasiidid- kirp, täi, puuk, ussid, lutikas, sääsk, parm, mardikad.

Bakterid Bakterid on väga väikesed elusolendid (organismid). Baktereid näeme mikroskoobiga. Bakterid elavad mullas, vees ja õhus ja teiste elusolendite peal ja sees (higis, hammastel jt). Bakterid vajavad eluks toitu, soojust ja niiskust. Bakterid võivad olla: Kasulikud- lagundavad taimede ja loomade jäänuseid. Kahjulikud- põhjustavad haigusi.

Toiduahel, toiduvõrk Organismid on üksteisega seotud toitumise kaudu. Taimtoidulised loomad toituvad taimedest. Loomtoidulised toituvad taimtoidulistest loomadest ja teistest loomtoidulistest loomadest. Toiduahel näitab, kes kellest toidub. Toiduahel algab taimest. Toiduvõrgu moodustavad organismid, kes on toitumise kaudu üksteisega seotud.

Igal liigil on kindel elupaik Organismid elavd seal, kus elutingimused on neile kõige sobivamad. Mida vajavad organismid? Missuguseid tingimusi? (vett, soojust, valgust, toitu, loomad ka pesa ja peidupaiku). Taim kasvab sobivas elupaigas ehk kasvukohas. 1. veetaimed kasvavad vees (valge vesiroos, ujuv penikeel, kollane vesikupp). 2. maismaataimed kasvavad maismaal (jänesekapsas, kullerkupp). 3. lõunamaataimed kasvavad lõunamaal (kaktus).

Taimed ja inimene 1. Inimese elu on taimedega tihedalt seotud: Toit Hapnik Materjalid (riie, puit jt) Ravimid Ilu 2. Inimene kasutab toiduks taimede erinevaid osi: juuri, varsi, lehti, õisi, vilju

Taimede ja loomade liigid Liik Tunnus Välimus Kasvukoht Hall lepp- lehtpuu, hall tüvi, kasvab metsa ääres, leht on terava tipuga. Must lepp- lehtpuu, tumepruun või must tüvi, kasvab oja ääres, lehed tömbi kujuga. Sinitihane- lind, teeb pesa, sööb putukaid, seemneid ja marju. Tal on kollakad põsed, helesinine lagipea ja helesinine selg. Rasvatihane- lind, teeb pesa, sööbtaimi, putukaid ja marju. Tal on valged põsed, must lagipea, selg on kollakasroheline ja kõht kollane musta triibuga. Need liinud on välimusel erinevad, aga kuuluvad ühte liiki.

Taimed

Eesti taimed ja lilled Eestis kasvavad taimed ja lilled- võilill, kellukas, härjasilm=karikakrad, pääsusilm, ülane, nõges, kail, ristikhein, leesikas. Põllul ja niidul kasvavad kõrkjas, pilliroog, hundinui (рогоз), jõgi-kõõlusleht (стрелолист), mürkputk (вех), konnarohi (частуха), luigelill (сусак зонтичный), vesilääts (многокоренник), rand-teeleht, rand-õisluht (триостренник), liiv-vareskaer (колосняк песчаный). Vees - kollane vesikupp (кубышка), valge vesiroos (кувшинка), ujuv penikeel (рдест плавающий), vesikatk (водяная чума), räni-kardhein (роголистник).

Taimed Taimede kasvamine (toitained, süsihappegaas, hapnik). Taimede osad: juur, vars (tüvi, oks), latv, leht, õis, vili, seeme, koor. Taimede tähtsus: 1. toodavad hapnikku 2. toiduks loomadele 3. annavad loomadele kaitset ja varju 4. kõdunemisel tekib muld 5. kõdunemine Taimed võtavad juurega mullast vett ja toitaineid (toitesoolasid). Õhust võtavad taimed süsihappegaasi. Nendest teevad endale aineid kasvamiseks. Selleks on vaja valgust.

Taimed Mererannal kasvavad kõrkjad ja pilliroog. Suured roostikud on Мatsalu lahes, Saaremaa ja Muhu rannikul. Peamised veetaimed on vetikad. Osa vetikaid on rohelise värvusega. Need on rohevetikad. Meres kasvab ka pruun- ja punavetikaid. Paljusid vetikaid söövad kalad. Vetikatest valmistatakse ravimeid ja sültjat ainet agarit. Agarit kasutatakse marmelaadi valmistamisel.

Vetikad

Vetikad Vetikad on veetaimed. Läänemere tähtsamad kalad on kilu, räim, lest ja tursk. Rannavetes elab angerjas. Meresaartel pesitseb hahk (гагара). Läänemeres elavad hüljed. Nad elavad ja sukelduvad osavalt. Hüljed toituvad kaladest. Suvel on nad kaugel avamerel, talveks tulevad ranna lähedale. Hingamiseks ilmuvad hüljed veepinnale. Talvel teevad jäässe auke, mille kaudu tulevad jää peale. Jääl sünnivad hülge pojad. Koheva karvaga kaitsevad poegi külma eest. Hüljeid on palju Riia lahes. Hüljed on Läänemere imetajad loomad.

Eesti asub metsade alal Meie sünnimaa on metsade maa. Kuusikud vahelduvad männukutega. Valendavad kaasikud, kohati kasvab haavikuid. Eesti asub metsade alal. Metsadega vahelduvad niidud ja sood. Seal kasvavad teistsugused taimed kui metsas.

Eesti on metsade maa Eestis on palju kauneid metsi. Tavaliselt puud Eesti metsades on mänd, kuusk. Nendega kasvavad kask, haab ja lepp. Harvemini esineb tamm. Mets on saanud puude järgi oma nime. Metsi liigitakse: okasmetsad, segametsad ja lehtpuumetsad. Männid kasvavad männikus, kuused kasvavad kuusikus, kased- kaasikus. Lagedaid alasid, kus pole metsa, nimetatakse avamaaks. Niidud, sood, loopealsed ja rabad on looduslikud avamaad. Põllud ja heinamaad on kultuurmaad. Põldudel ja heinamaadel kasvatakse hulgaliselt üksikuid taimeliiki.

Männiku taimed Männikus kasvavad kuivalembesed taimed. Päikesevalguse eest kaitsevad neid tillukesed nahksed lehed, mis takistavad vee aurumist. Leesikal (толокнянка) on roosad õied ja marjad. Männikus kasvav mari on pohl. Männikus kasvav samblik on põdrasamblik. Männikus kasvav meetaim on kanarbik. Loomanimega taim männikus on kassikäpp. Männikus kasvav seen on männiriisikas. Kaasikus kasvavad kaseriisikad ja kasepuravikud ning kukeseened.

Kuusiku taimed Kuusikus kasvavad varjutaluvad ja varjulembesed taimed. Varjutaluvad taimed ei vaja palju päikesevalgust. Kuusikus kasvab maarja sõnajalg. Kuusikus kasvav mari on mustikas. Mürgine seen kuusikus on punane kärbseseen. Kuusikus kasvav söödav seen on kuuseriisikas. Lehtede ja valgete õitega taim on jänesekapsas.

Okaspuud Okaspuu lehtedeks on okkad. Okkaid kaitseb vahajas kaitsekiht. See kaitseb vee liigse aurumise eest. Okaste kaudu kaotavad puud palju vähem vett kui lehtpuud. Seepärast saavad okaspuud kasvada paikades, kus on vähem niiskust. Talvel ei lange okaspuude okkad maha. Seetõttu nimetatakse okaspuid ka igihaljasteks puudeks. Meie metsade peamiseks okaspuudeks on: kuusk ja mänd. Kuuse ja männi vili on käbi. Kuuse okad on lühikesed ja kinnituvad oksale ühekaupa. Männi okad on pikad ja kinnituvad oksale paarikaupa.

LehtPuud ja okaspuud Eestis kasvavad kuused, männid,kased, kadakad, tammed, pihlakad,sirelid, kastanid, toomingad, pärnad, lepad, pajud, vahtrad, paplid, lehis, nulg/nulupuit, jalakas/künnapuu saar, haab.

Lehtpuud ja okaspuud

Segametsad Niisuguseid metsi, kus kasvab palju puuliike, nimetatakse sagametsadeks. Segametsas on kevadel palju valgust. Siin hakkavad õitsema esimesed kevadlilled. Kevadlilled peavad kasutama valgust. Nad peavad kasvama, õitsema ja viljuma enne kui lehtpuud nende valguse varjavad.

Segametsad

Köögiviljad, puuviljad, marjad Köögiviljad (kartul, peet, porgand) Juurviljad (peet, porgand, sibul, küüslauk) Puuviljad (õun, ploom, pirn) Aedviljad (kurk, tomat, kõrvits, salat, till, petersell, uba) Marjad (punane sõstar, mustsõstar, maasikas, vaarikas)

Köögi- ja juurviljad

Seened ja marjad metsades Eesti metsades kasvavad söödavad seened: kukeseened, puravikud,võiseened, kaseriisikad, kuuseriisikad, kasepuravikud. Eesti metsades kasvavad marjad - murakad, jõhvikad, pohlad, sinikad, vaarikad, metsmaasikad, mustikad.

Marjad

Seened Maa-alune osa: seeneniidid, seeneniidistik Maapealne osa: viljakeha koosneb kübarast ja viljakehast Seened on seotud puudega - kuusk, kuuseriisikas Seened kasvavad leivale või moosile ja siis tekib hallitus. Hallitus on ka seen. Pärm on kokkupressitud kuivatatud pärmseened. Seened ei vaja kasvamiseks valgust. Keldrites võib kasvatad sampinjone.

Seened

Seened Söögiseened: kuuseriisikas känniriisikas kaseriisikas soopilvik kollane pilvik kukeseen kivi(puravik) kasepuravik haavapuravik mürkel võiseen Mürkseened: punane kärbseseen valge kärbseseen roheline kärbseseen ************************ ! Korja seeni, mida tunned! ! Tundmatute seente söömisel võid saada mürgistuse! ! Seenemürgistuse korral kutsu kiiresti arst! ************************

Söögiseened

Mürkseened

Teraviljad, Ravimtaimed Teraviljad Rukis Nisu Oder Kaer Teraviljadest saame jahu, leiba, saia, makaronid, kaerahelbed, mannat, loomatoitu. Ravimtaimed inimene kasutab haiguste raviks. Taimedest saame vitamiine. Ravitaimedest saab teha teed, kompressi, kreemi, tinktuuri Näited: saialill, raudrohi, kummel, astelpaju, mustikad. Mürktaimed on mürgised, tundmatut taimi ei tohi maitsta. Mürgistuse korral kutsu kiirabi: 112

Teraviljad

Loomad Loomad on organismid, kes toituvad hingavad kasvavad paljunevad liiguvad arenevad

Loomad Toitumise järgi saame loomad liigitada: Taimtoidulised loomad Loomtoidulised loomad Segatoidulised loomad Loomad saavad oma kehaosi liigutada ja liikuda ise ühest kohast teise. Seelleks neil on lihased.

Loomad Loomadel on erinevad liikumisviisid: kõndimine ja jooksmine hüppamine lendamine ujumine roomamine siuglemine

Loomad Loomadel on samasugused meeled nagu inimesel. Meelte abil saavad nad teada, mis nende ümber toimub. Meeled: Nägemine Kuulmine Haistmine Maitsmine Kompimine

Loomad Loomad valivad elupaiga nii, et saaksid kõik eluks vajaliku, et oleks võimalik peitu minna ja endale pesa teha. 1. metsas (põder, metssiga, mäger jt) 2. niidul (halljänes, rohutirts, kiil, kärbes) 3. soos (sääsk, mudatigu (прудовик), sarvtigu (катушка роговидная), sookurg, jõevähk, ujur (плавунец), vesijooksik (водомерка) Mõnikord võib pesitsuskoht olla ühes kohas, toitu aga otsitakse mujalt. Hiireviu (канюк) pesitseb kuusemetsas, toitu leiab põllult ja niidult. Elupaik on koht, kust taim või loom leiab eluks kõik vajaliku. Igal liigil on ainult temale sobivate tingimustega elupaik. Elupaiga muutmine võib põhjustada taime või looma surma.

Loomad Selle järgi, kas loomadel on või ei ole selgroog ja luud jaotatakse loomad kahte suurde rühma: selgrootud selgroogsed

Loomad Selgrootud on: putukad ämblikud vähid teod mitmesugused ussid Selgroogsed loomad on: kalad kahepaiksed roomajad linnud imetajad

Selgrootud

Selgroogsed

Imetajad Imetajad on selgroogsed loomad. Liiguvad neljal jalal. Keha katavad karvad. Hingavad kopsudega. Pojad arenevad ema kõhus. Poegade toiduks on emapiim, emasloomad imetavad oma poegi. Piima imevad ema nisast. Imetajad hoolitsevad oma poegade eest. Nad õpetavad ja kaitsevad neid. Imetajatel on erinev: suurus, keha kuju, karvkate ja saba. taimtoidulised, paljudel kaitseks on sarved. loomtoidulised (kiskjad) segatoidulised siga, lehm, karu, jänes, mäger, rebane, ilves, orav, siil, kobras, hunt, metskits, siga, kass, koer, mutt, hobune

Metsloomad Eestis elavad jänesed, karud, ilvesed, metskitsed, metssead, siilid, põdrad, hundid, rebased, rästikud, maod, kobrad, ondatra, naarits, mäger, nugis, nahkhiired, saarmad, konnad, kärnkonnad, rästikud, nastikud. --------------------------------------------------------------- hüljed/karu/kohmard

Metsloomad

Metsloomad

Loomade jäljed

Loomade jäljed

Kalad Kalad elavad oma elu vees. Kehaosad on- kere, pea, saba, uimed, suu, silm, lõpused. Nende keha on: voolujooneline kaetud soomuste ning limaga. Kalad liiguvad uimede ja saba abil ning painutavad ujumisel oma keha paremale ja vasakule. Kalad hingavad lõpustega hapnikku vees. Kalad toituvad veetaimedest, vähikestest, putukatestja väiksematest kaladest. Kalad paljunevad- koevad. Kalade arenemine - marjaterad-kalamaimud-kalad.

Kalad

Kalad Kalad, mis elavad Eesti jõgedes, järvedes, meres- ahven, angerjas, forell, haug, latikas, koger, lest, luts, lõhe, särg, tursk, kilu, räim, rääbis, silm, tuurkala, anoovis, linask, säinas, kiisk, koha, jõevähk.

Kahepaiksed Kahepaiksed elavad nii vees kui maismaal. Kehaosad on: kere, pea, jäsemed (esi- ja tagajalad), suu, silm, ujulestad. Kahepaiksete keha on limane (ilma soomusteta). Kahepaiksed paljunevad - koevad oma munad vette. Munadest arenevad kullekesed, kes on kalade moodi ja hingavad lõpustega. Kullekesed toituvad vetikatest. Kullesest areneb väike konn: kasvavad tagajalad, siis esijalad, saba muutub lühemaks, kaovad lõpused. Maismaal hingab konn kopsudega, vees nahaga. Kahepaiksed toituvad putukatest, tigudest ja ussidest. Kahepaiksete arenemine - munad-kullesed-konn Näited: rohukonn, harilik kärnkonn

Kahepaiksed

Eesti linnud Eesti elavad peoleo, pääsukesed, kuldnokad, lõokesed, pardid, isapardid, luiged, haned, kägusid, öökull, tihased, leevikesed, kajakad, tuvid, varblased, teder, metsis/kurt, västrik, hakk, künnivares, kaaren/ronk, haarakas, siisike, rähn, metsvint, piirpääsuke, kiivitaja, haigur, toonekurg, ohakalind, kaljukotkas, kotkas, ristnokk.

Rändlinnud pääsukesed, kuldnokad, lõokesed, pardid, isapardid, luiged, haned, kägusid, ööbikud, sookured.

Rändlinnud

Rändlinnud

Rändlinnud

Talvituvad linnud Tihane, leevike, kajakas, tuvi, varblane, teder, metsis/kurt, västrik, hakk, künnivares, kaaren/ronk, haarakas, kotkas, ristnokk.

Talvituvad linnud

Talvituvad linnud

Talvituvad linnud

Roomajad ja linnud Roomajad Mis rühma kuuluvad?- selgroogsed Kuidas jägunevad?- maod, sisalikud Oluline jäsemetest: ei ole – maod, sisalikud nõrgalt arenenud Kuidas liiguvad?- sisalikud roomavad, maod siuglevad Mis katavad keha?- kuivad soomused Hingavad: kopsudega Kuidas paljunevad? Emasloom muneb munad niiskesse sooja kohta, haudub munad päikesesoojuse abil, koorub väike roomaja Missugused munad? Nahkja kestaga Millest toituvad?- putukatest, konnadest, hiirtest linnupoegadest Midagi huvitavat: kaheharuline keel lõhna ja maitse tundmiseks Linnud Mis rühma kuuluvad?- selgroogsed Kuidas jägunevad?- lennuvõimelised, lennuvõimetud Oluline jäsemetest: 2 jalga (tagajäsemed) 2 tiiba (esijäsemed) Kuidas liiguvad?- lendavad, käivad, jooksevad, ujuvad Mis katavad keha?- suled Hingavad: kopsudega Kuidas paljunevad? Emaslind munevad munad pessa, linnud hauvad munad, koorub väike linnupoeg Missugused munad? Kõva koorega Millest toituvad?- rohelisi taimeosi, seemneid, vilju, selgrootuid Midagi huvitavat: Lindude suu on nokk, röövlinnud jahivad teisi linde ja väikesi loomi.

Imetajad (haRJUTUS) Imetajad on ..............................................loomad. Imetajad liiguvad...................................................................... Imetajate keha katavad ............................................................ Nad hingavad............................................................................. Imetajate pojad arenevad .......................................................... Poja väljumine ema kõhus on................................................... Poegade toiduks on .................................................................. Emasloomad ...................... ...................................oma poegi. Piima.................................. pojad ema ...................................... Imetajad hoolitsevad oma poegade eest. Nad ............................................ ja .................................... .....neid. Imetajatel on erinev: 1. ......................2.........................3........................4........................ Toitumise järgi jaotame imetajad: 1. ................................................................................. 2. ...............................................................3......................................................................... Imetajad on: 1. ........................................2. ...........................3 .......................................... 4. ..............................................5.................................6.......................................................

Aitäh! Küsimused?