loodus6petuse_6ppekava

+5

No comments posted yet

Comments

Slide 1

LOODUSÕPETUSE UUS ÕPPEKAVA Õnnela Lembke Rakvere 24.09.2010

Slide 2

Kuidas ainekava lugeda? 1. Õpitulemused: Kooliastme ees – üldisemad õpitulemused Kooliastme sees, teema juures – konkreetsemad, teema sisust lähtuvalt lahtikirjutatud. Loodusõpetuse ainekirjelduse juures ÕPITULEMUSED ON ESITATUD VASTAVALT LOODUSTEADUSLIKU KIRJAOSKUSE VALDKONNALE - Väärtused ja hoiakud Uurimuslikud oskused Üldised loodusteaduslikud teadmised.

Slide 3

2.Ainesisu – ei määra käsitluse sügavust. 3.Mõisted: I kooliastmes toimub õppimine kogemise kaudu, kujundatakse teadusmõistelisi mõisteid, mis on õpilasele kättesaadavad ja mille kohta on võimalik anda meeleline kogemus. II kooliastmes suureneb mõistete hulk, mis ei toetu kogemisel. III kooliastmes lisanduvad erinevate märk-süsteemide abil kujundatavad teadusmõisted. OLULINE VÄLINE JA SISEMINE LÕIMING.

Slide 4

4.Praktilised tööd: õpilased saavad kogemusi omandavad oskusi konstrueerivad teadmisi ÕPITU, MIS POLE SEOTUD ÕPPIJA KOGEMUSEGA UNUNEB KIIRESTI.

Slide 5

Õppimine, kui teadmiste konstrueerimine. Õppijad loovad teadmist oma tegevuse abil, ehitades uut teadmist olemasolevate teadmiste alusel. Õppimine ja õpetamine I ja II kooliastmes- Eve Kikas http://eduko.archimedes.ee/uudised/article-3

Slide 6

Loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus. Loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses eristatakse kolme põhivaldkonda: loodusteaduslikud teadmised; praktilised oskused ja loodusteadusliku meetodi rakendamise oskus; loodusteaduslike küsimustega tegelemist toetavad hoiakud ja väärtushinnangud.

Slide 7

Õpetamises lugeda prioriteetseks: Hoiakuid ja väärtushinnanguid, mis toetavad õppimist. Iga tunni ettevalmistamisel ja tunni andmisel peaks lähtuma tegevustest, mida õpilased väärtustavad. Uurimisoskused - teisele kohal. Teadmised - viimasele kohal. See ei tähenda, et teadmisi pole vaja, vaid õpetamises võiks seada sellise tähtsuse.

Slide 8

Suur osa õppimisest toimub I kooliastmes õues. II kooliastmes väheneb õuesõppimine, kuid suuremate teemade raames nt. veekogu uurimisel toimub õppimine vahetu kogemise kaudu.

Slide 9

RMK Sagadi looduskool koostöös SA Roheline Maakond ja Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžiga korraldab projekti „Õuesõppe koolitus Lääne-Virumaa õpetajatele“ raames kahe mooduliga koolituse     I moodul - Õuesõppe olemus 8.-9. oktoober 2010 Õuesõppe teoreetilised lähtekohad Õuesõpe uuenendud õppekavas Õuesõppe meetodid Õuesõppe praktilised harjutused – videotreening.   II moodul 19.-20. november 2010 – Õuesõpe õppekava raamistikus Õuesõppe metoodiliste materjalide analüüs Õppekava võimalused õuesõppe rakendamiseks Kooli õueala - õuesõppe õpikeskkond  

Slide 10

Uurimuslik õpe 3. klassi õpilane: teeb lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi; sõnastab oma meelte abil saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi;   teeb lihtsate vahenditega praktilisi töid, järgides juhendeid ja ohutusnõudeid; vormistab vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid; kasutab õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus kõnes; kasutab õpitud loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi igapäevaelus otsuseid tehes.  

Slide 11

6. klassi õpilane: sõnastab uurimisküsimusi/probleeme ja kontrollib hüpoteese; kavandab õpetaja juhendamisel lihtsamaid praktilisi töid; teeb katseid, järgides praktilise töö juhendeid; arutleb loodusteadusliku uurimuse ja praktiliste tööde juhendite üle; kasutab ohutusnõudeid järgides õigesti sobilikke mõõtevahendeid; analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi; leiab eri allikatest loodus­teaduslikku teavet ning hindab infoallika usaldusväärtust; oskab vastandada teaduslikku ja mitteteaduslikku seletust.

Slide 12

7. klassi õpilane: analüüsib situatsioonikirjeldust, teeb kindlaks probleemi või uurimisküsimuse ja sõnastab hüpoteesi; koostab uurimisküsimusele vastava mudeli ja kavandab hüpoteesi kontrolliks katse; teeb katseid, järgib juhendeid ja ohutusnõudeid, valib õigesti sobilikke mõõtevahendeid ning juhindub mõõtes mõõtevahendi käsitsemise reeglitest; kannab katseandmed tabelisse, töötleb andmeid, esitab tulemused graafiliselt ning teeb järelduse hüpoteesi kehtivuse kohta; tõlgendab tulemusi, kasutades matemaatikas ja teistes loodusainetes omandatud teadmisi.

Slide 13

Lõimimisest Igas kooliastmes on kavas mitu suuremamahulist erinevaid aineid lõimivat projekti. I kooliastmes „Puu ja temaga seotud elustiku aastaringne jälgimine.“ „Oma päevamenüü tervislikkuse hindamine“ „Õppeekskursioon oma maakonnaga tutvumiseks“. II kooliastmes: „Veekogu“ „Minu unistuste asula – keskkonnasõbraliku asula mudel“. III kooliastmes: „Dünamomeetri valmistamine“ „Võrdeline sõltuvus“.

Slide 14

Erinevaid õppeaineid siduvad uurimuslikud tööd nõuavad õpetajate koostööd. Võimalikke variante: uurimuse korraldamise tunnis on juhendajatena vastavate ainete õpetajad; uurimus on jaotatud osadeks, üks osa tehakse ühe aine tunnis, teine osa teise aine tunnis; uurimus tehakse ühe õpetaja juhendamisel, teise aine tunnis käsitletakse uurimuse ainealaseid aspekte. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas: http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=724571/L%F5imingukogumik.pdf

Slide 15

RÕKi üldpädevused 1)väärtuspädevus 2)sotsiaalne pädevus 3)enesemääratluspädevus 4)õpipädevus 5)suhtluspädevus 6)matemaatikapädevus 7)Ettevõtlikkuspädevus KUIDAS LOODUSÕPETUSES TOETADA ÜLDPÄDEVUSTE ARENGUT?

Slide 16

8. Hindamine Kujundavalt hinnatakse õppe kestel toimuvat ja keskendutakse eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside antakse õigeaegselt ja täpselt ning kirjeldatakse võimalikult õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi. Esitatakse ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Kujundavas hindamises on oluline koht õpilase enesehinnangul.

Slide 17

Hindamise eesmärk on toetada eelkõige õpilase arengut ja õpimotivatsiooni. Motiveerijaks ei tohi kujuneda hinne. Märksa olulisem on näidata, kuidas õpitu praegu ja tulevikus õpilase enda eluga seotud on – kuidas õpitut kasutada saab. Õpitulemusi hinnatakse selle vanuseastme hindamispõhimõtete järgi. Hinnangute andmisel ja numbrilisel hindamisel võetakse aluseks ainekavaga määratletud õpitulemused ning nende sõnastamiseks kasutatavad tegevused.

Slide 18

Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase õpitulemusi tema õppe aluseks olevas kooli ainekavas toodud oodatavate tulemustega. Uurimuslike tööde puhul ei hinnata ainult lõpptulemust vaid ka protsessi. Arvestatakse uurimisküsimuse sõnastamise/esitamis oskust, uurimistööde tegemise korrektsust, mõõtmise täpsust, juhendi ja ohutusnõuete järgimist, kogutud andmete töötlemise (kirjeldamine, võrdlemine jne) ning tulemuste vormistamise õigsust ja korrektsust ja tulemuste üldistamist oma teadmiste taustal

Slide 19

Käitumisele (nagu huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine ning käitumine laboratooriumis ja looduses) antakse hinnanguid.

Slide 20

KUST SAAB VAADATA? www.oppekava.ee ----- protsessikirjeldus http://koolielu.ee ---õppekavad

URL: