IKT roll uues riiklikus õppekavas ja rakendamine õppetöös Tiia Salm Jäneda Kooli klassiõpetaja-metoodik Tiigrihüppe SA koolitaja Klassiõpetajate kogukonna toimetaja TARKUSETURG II 14.06.2011 Sõmeru Põhikoolis

IKT uues õppekavas, õppekavade kaardistamine IKT erinevates ainekavades õpetaja haridustehnoloogilised pädevused õppimisüritused ja e-kursused KOOLIELU portaalis õpetajate IKT-alased koolitusvõimalused Lääne-Virumaal EITSA seminarid e-õppe huvilistele klassiõpetajate kogukond ja internetipõhine koostöö näiteid IKT kasutamisest algklassides e-õppematerjalide kaardistamine (järjehoidja) uusi vahendeid (e-raamatute loomine) jne ... Teemad, millest juttu tuleb: 2

Uus riiklik õppekava https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13273133 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13272925 http://www.oppekava.ee 3

Koolielu õppimisüritus (kevad 2010) Tegevusplaan: Õppekavade läbivaatus ning IKT-ga seotud mõistete märgistamine. Läbivaadatud õppekavad laadimine kogukonda. Ülevaatliku tabeli loomine. Ettepanekud, kuidas uut õppekava IKT-st lähtuvalt rakendada. http://koolielu.ee/pg/groups/34843/ppimisritus-ikt-uues-ppekavas/ 4

TH koolitajatega süsteemi loomine (kevad/suvi 2010) https://spreadsheets.google.com/pub?key=0Aj_TRrxXzvtEdHQ5TU1XV2h5eFJwYXRDdXZ4Um 5MSWc&hl=en_GB&output=html 5

Kokkuvõtted - põhikool (Ingrid Maadvere) http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html 6

Kokkuvõtted - gümnaasium (Ingrid Maadvere) http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2gymn.html 7

IKT uues õppekavas (üldosa) Klassiruumis on internetiühendusega arvuti ja esitlustehnika. Kasutatakse IKT-l põhinevaid õppematerjale ja – vahendeid. Õpet võib korraldada virtuaalses õpikeskkonnas. Ainetunde peetakse vajadusel arvutiklassis. Läbiv teema “Tehnoloogia ja innovatsioon” 8 http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

9 I kooliaste oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid. II kooliaste oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina; oskab arvutiga vormistada tekste; oskab hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet. III kooliaste suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada. IKT uues õppekavas (üldosa) http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

10 Läbiv teema „Teabekeskkond“   valib sobiva suhtlusregistri ning sidekanali olenevalt olukorrast ja vajadusest; määrab oma teabevajadusi ja leiab sobivat teavet; kujundab tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad erinevaid teavikuid ja teabekeskkondi; arendab kriitilise teabeanalüüsi oskust. http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

11 Läbiv teema „Teabekeskkond“ I kooliaste Millised seaduspärasused kehtivad privaatses ja millised avalikus ruumis, sealhulgas internetis. Õpilase eakohast meediakasutust arvestades pööratakse rohkem tähelepanu visuaalsele meediale ning visuaalse teksti analüüsile. II kooliaste Avalikus ja privaatses ruumis toimimise seaduspärasused ning põhiliste kommunikatsiooniformaatide tundmaõppimine. Õpilane harjub internetis liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfääri ning valima selle põhjal õiget suhtlusviisi.   http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ I kooliaste: IKT kasutamise põhivõtted, loovtööd, mängulised programmid, foto, video, mudelid, maketid; II kooliaste: praktilised ülesanded, tehnoloogia rakendamine ainetundides; III kooliaste: IKT rakendamisel põhinevad meetodid ja töövõtted, IKT kodutöödes ja õuesõppes; gümnaasium: rühmatöös uurimis– ja arendusprojektid, firmade ja teabekeskuste kaasamine, tagada valmisolek IKT kasutamiseks igapäevaelus, õpingutes ja töös. 12 http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

IKT kui õpik (põhikool) keel ja kirjandus: sõna-ja käsiraamatud, blogid, keelealased veebiallikad; vene keel ja kirjandus: blogid, internetiallikad, online sõnastikud; võõrkeeled: ajaveeb, elektroonilised sõnaraamatud, teatmeteosed; matemaatika: õpiprogrammid; loodusained: elektroonilised allikad, veebipõhised õppematerjalid, multimeediamaterjalid, mudelid, simulatsioonid, mõistekaart; sotsiaalained: elektroonilised andmebaasid; kunstiained: foto, video; tehnoloogia: IKT materjalid; kehaline kasvatus: spordisündmuste jälgimine, võõrkeelsed teabeallikad. 13 http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

IKT kui õpik (gümnaasium) keel ja kirjandus: online väljaanded, keeleinfo allikaid, kirjanike veebipäevikud, küberkirjandus, elektroonilised sõnaraamatud; vene keel ja kirjandus: elektroonilised väljaanded; võõrkeeled: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid; matemaatika: õpitarkvara; loodusained: mudelid, simulatsioonid, veebipõhised õppematerjalid, andmebaasid, arvutiprogrammid; sotsiaalained: andmebaasid; kunstiained: virtuaalnäitused, fotokunst, videokunst, interaktiivne meediakunst, netikunst, graafiline disain; kehaline kasvatus: infokanalite jälgimine, materjalide lugemine. 14

IKT kui vihik (põhikool) keel ja kirjandus: esitlus, ettekanne, tekstitöötlus, blogid; vene keel ja kirjandus: tarbekirjad, blogid; võõrkeeled: ajaveeb, lühiettekanded, referaat, uurimistöö, retsensioon, arvustus; matemaatika: õpiprogrammid, uurimistööd, andmetöötlus, pilditöötlus, tekstitöötlus; loodusained: mudelid, simulatsioonid, uurimistöö; sotsiaalained: graafikud, tabelid, diagrammid, esitlemine, dokumentide vormistamine, referaat, ettekanne, uurimistöö; kunstiained: pildistamine, fotoseeria, animatsioon, video, digitaalgraafika, referaat, uurimistöö; tehnoloogia: esitlemine, disainimine. 15 http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

IKT kui vihik (gümnaasium) keel ja kirjandus: blogi, podcast, uurimistöö, kirjalik keeleoskus arvutis; vene keel ja kirjandus: blogi, veebitekst, teksti loomine Internetis, uurimistöö, ametliku teksti vormistamine; võõrkeeled: rahvusvahelised projektid, tarbekirjad, veebilehe koostamine, uurimistöö, referaat; matemaatika: õpitarkvara, andmetöötlusprojekt; loodusained: mudelid, simulatsioonid, andmete analüüs, uurimistöö; sotsiaalained: andmete esitlemine, graafikud, tabelid, diagrammid, dokumendi vormistamine, referaat, ettekanne, uurimistöö; kunstiained: pildistamine, filmimine, noodistusprogramm, MIDI salvestusprogramm, referaat, uurimistöö, arvustus, õpimapp; kehaline kasvatus: SPORTident elektrooniline kontrollkaart (orienteerumine SI pulgad), uurimistöö. 16

17 Ainevaldkond „Keel ja kirjandus“ kasutab eri suhtluskanaleid; suudab leida, kriitiliselt hinnata ning kasutada internetis pakutavat teavet. Eesti keel kasutab sõnaraamatuid ja veebiallikaid; sotsiaalne kirjaoskus isiklikus ja avalikus sfääris; meili kirjutamine ja suhtlemisoskus internetikeskkonnas. I kooliaste koostab e-kirja; arvuti kui silmaringi avardaja. II kooliaste valib juhendamise toel suhtluskanali; peab sobivalt meilivahetust; suhtlemine virtuaalkeskkonnas (eesmärgid, võimalused, privaatne, avalik); tänapäevased teabeotsimis- ja – edastamisvõimalused; internet kui silmaringi avaldaja, infoallikas, ohuallikas; lühiettekanne, esitlus internetist või teatmeteostest leitud info põhjal. http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

18 Kirjandus   II kooliaste   kasutab teabe hankimiseks internetti; internet kui silmaringi avardaja, info- ja ohuallikas; käitumine suhtlusportaalides. teemamapp tänapäeva kultuurinähtuste või kultuurilooliste isikute kohta. Teemamapi vorm (mapp, karp, CD vms), sisu ja vormistamine. III kooliaste   kasutab teabe hankimiseks internetti; tänapäevased teabeotsimis- ja teabeedastamisvõimalused; internet kui silmaringi avardaja info- ja ohuallikas; käitumine suhtlusportaalides; tutvumine elektroonilise meedia (raadio, televisiooni, interneti) erinevate jutustamisviisidega. http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

19 Võõrkeeled   Teabe otsimine võõrkeelsetest allikatest. Ligipääs lisateabeallikatele (teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, internet jt). Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades. Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend. Kool korraldab õppe tehniliste abivahenditega klassis. A-võõrkeel   oskab kasutada internetti; teabe otsimine eri allikatest. http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

20 A-võõrkeel I kooliaste e-kiri.   II kooliaste   III kooliaste kasutab internetti vajaliku info otsimiseks; meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt ajaleheartiklid, uudised, filmid); lühireferaadid ja lihtsam uurimistöö; e-kiri; blogi; suhtleb on-line-vestluses (nt MSN). http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

21 Matemaatika   Eriline koht on internetil oma võimalustega. Õpilast suunatakse kasutama IKT-d. Seaduspärasusi avastades rakendatakse mitmesugust õpitarkvara. Nii seoseid visualiseerides, hüpoteese püstitades kui ka teadmisi kinnistades kasutatakse IKT võimalusi. Kool võimaldab vajaduse korral kasutada internetiühendusega sülearvutite või lauaarvutite komplekti. http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

22 Matemaatika I kooliaste kasutab digitaalseid õppematerjale (sh õpiprogramme, elektroonilisi töölehti). II kooliaste kasutab digitaalseid õppematerjale ja arvutiprogramme õpetaja juhendamisel ja iseseisvaks harjutamiseks ning koduste tööde kontrollimiseks; arvutiprogrammide kasutamine nõutavate oskuste harjutamiseks; kasutades IKT võimalusi (internetiotsing, pildistamine), toob näiteid õpitud geomeetriliste kujundite ning sümmeetria kohta arhitektuuris ja kujutavas kunstis. http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

23 Loodusained   Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses. Info hankimiseks kasutatakse elektroonilisi allikaid, analüüsides ja hinnates kriitiliselt neis sisalduva info õigsust ning rakendatakse seda. Õpipädevuse arengut toetavad IKT-põhised õpikeskkonnad, mis kiire ja individualiseeritud tagasiside kaudu võimaldavad rakendada erinevaid õpistrateegiaid. Olulisel kohal on vaatlus- ja katsetulemuste korrektne vormistamine ning kokkuvõtete kirjalik ja suuline esitus. Igas kooliastmes on toodud praktilised näited IKT rakendamisest. Kool võimaldab ainekavale vastavad demonstratsioonivahendid. Kool võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis. http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

24 Loodusõpetus oskab leida loodusteaduslikku infot. I kooliaste tutvub aastaajaliste muutustega veebimaterjalide põhjal. II kooliaste analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi; leiab eri allikatest loodusteaduslikku teavet; raku mudeli ehitamine või uurimine multimeedia materjalide abil; tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale; sookoosluse uurimine õppekäigu, mudelite või veebimaterjalide põhjal; aia- ja põllukultuuride iseloomustamine ning võrdlemine, kasutades konkreetseid näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale; Eesti metsade valdavate puuliikide võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale; erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi; http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

25 Loodusõpetus II kooliaste ökosüsteemi uurimine mudelite abil; veebipõhiste õpikeskkondade kasutamine toiduahelate ja toiduvõrgustike uurimiseks; erinevate infoallikate põhjal ülevaate koostamine ühe kaitsealuse liigi või kaitseala kohta. III kooliaste   õhutemperatuuri ööpäevane muutumine eri aastaaegadel (veebipõhine, ilmajaama andmete analüüs.   http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

26 Sotsiaalained   oskus hinnata tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte; rakendada nüüdisaegseid tehnoloogiaid tõhusalt ning eetiliselt oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonna kujundamisel; kasutada tehnilisi vahendeid eesmärgipäraselt ja säästlikult, järgides ohutuse ning intellektuaalomandi kaitse nõudeid.   Inimeseõpetus   I kooliaste   kirjeldab eri meeltega tajutavaid teabeallikaid; selgitab, kuidas reklaamid võivad mõjutada inimeste käitumist ja otsuseid ning turvalist käitumist meediakeskkonnas. http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

27 Inimeseõpetus   II kooliaste   nimetab meediast tulenevaid riske oma käitumisele ja suhetele; suheldes meedia vahendusel, mõistab vahendatud suhtlemise olemust ning vastutust oma sõnade ja tegude eest.   III kooliaste   teab ja oskab otsida olulisi infoallikaid terviseteabe ja -abi saamiseks, analüüsides nende kasutusvõimalusi ja usaldusväärsust. http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

28 Ühiskonnaõpetus   e-teenuste tarbimine. Kogu õppes kasutatakse nüüdisaja tehnoloogilisi vahendeid, sh IKT võimalusi, arvestades kasutatava tarkvara legaalsust, interneti ja IT turvariske ning küberkuritegevust (riigiportaal, e-teenused, omavalitsus- ja riigiasutuste kodulehed, teabepäring, õigusaktid internetis). II kooliaste   oskab leida teavet oma eesmärkide ja huvide tarbeks ning seda kriitiliselt hinnata; loob, kasutab ja jagab infot ning väärtustab enda ja teiste autorite tööd; teadvustab autorikaitsega seonduvaid probleeme internetis; teab internetipanga ja pangakaardi (PIN-koodi) turvalise kasutamise reegleid; kasutab otsingumootoreid; tunneb interneti võimalusi, kasutamise ohtusid ja informatsioonilise enesemääramise võimalusi. http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

29 Kunstiained   Otsib kultuurinähtuste seoseid teaduse, tehnoloogia ja majandusega nii minevikus kui ka tänapäeval. Kasvatatakse teadlikku ja kriitilist suhtumist erinevatesse infokanalitesse. Kunstiained teadvustavad inimese kui kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides teadlikult ning jätkusuutlikult tegutsema nii looduses kui ka inimeste loodud ruumilistes ja virtuaalsetes keskkondades. Kunstides referatiivsete ja uurimistööde koostamine eeldab teabetekstide mõistmist ning juhib kasutama mitmesuguseid info esitamise viise (teksti, joonist, skeemi, tabelit, graafikut). Kunstide valdkonnas on iseloomulik uuenduslike ja loovate lahenduste väärtustamine. Infokanalite kasutamise oskus. http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

30 Muusika   teadvustab ja väärtustab muusikateoste autorsust ning suhtub kriitiliselt infotehnoloogia ja meedia loodud keskkonnasse; õppekäigud (sh virtuaalsed) kontserdipaikadesse, teatritesse ning muuseumidesse.   I kooliaste   II kooliaste   teadvustab muusikateoste autorikaitse vajalikkust ning on tutvunud sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega. http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

31 Kunst   Kasutatakse mitmekesist õpikeskkonda sh arvutiklass, virtuaalkeskkond jne.   I kooliaste   tuleb toime nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuuri- ja õppekeskkondades ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid. Erinevate kunstitehnikate materjalid, töövõtted ning -vahendid (näit joonistamine, maalimine, trükkimine, kollaaž, pildistamine, koomiks, fotoseeria, animatsioon). Reaalsed ning virtuaalsed kunsti- ja meediakeskkonnad. Visuaalse kultuuri näidete (reklaamide, filmide, arvutimängude jne) kriitiline vaatlemine, arutlemine ja oma arvamuste põhjendamine. http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

32 Kunst II kooliaste   foto, video, digitaalgraafika, animatsiooni tehnikad ning töövõtted; leiab infot kunstiraamatutest ja eri teabeallikatest; arutleb visuaalse infoga seotud nähtuste üle ruumilises ja virtuaalses keskkonnas; tegutseb eetiliselt ja ohutult nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuurikeskkondades. Digitaalsete tehnikatega tutvumine ja katsetamine. Filmide, arvutimängude, koomiksite ja reklaamide pildikeele uurimine ja kriitiline võrdlemine. http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/06/uusoppekava2.html

Kas kool on valmis uue riikliku õppekava rakendamiseks? Kas õpetajad on valmis? Kas õpilased on valmis? Kas koolidel on tehniline baas olemas? 33

34 Õpetaja haridustehnoloogilised pädevused I Õpilaste innustamine ja juhendamine digikeskkonnas 1.1 Õpilaste loovuse ja innovatsiooni toetamine ning arendamine 1.2 Õpilaste innustamine eluliste probleemide lahendamisele digitaalsete vahendite kaasabil 1.3 Õpilaste suunamine isiklike kogemuste refleksioonile ja mõtestamisele 1.4 Õpilaste koostöös toimuva teadmusloome juhendamine http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=7

35 Õpetaja haridustehnoloogilised pädevused II Õpikeskkonna kavandamine ja õppeprotsessi läbiviimine digikeskkonnas (õpidisain) 2.1 Õpikeskkonna kujundamine 2.2 Sobivate meetodite valimine 2.3 Õpiülesannete koostamine arvestades õpilase individuaalset eripära 2.4 Õpitulemuste kujundav ja kokkuvõttev hindamine http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=7

36 Õpetaja haridustehnoloogilised pädevused III Digiajastu töökeskkonna kujundamine 3.1. Digiajastu töövõtete ja töövahendite kasutamine 3.2. Suhtlemine õpilaste, lapsevanemate ja kolleegidega 3.3. Eneseväljendus ja jagamise kultuur digikeskkonnas 3.4. Info kogumine ja analüüsimine http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=7

37 Õpetaja haridustehnoloogilised pädevused IV Digiühiskonna kodanikuna käitumine 4.1 Digivahendite turvaline, legaalne ja eetiline kasutamine 4.2 Suhtlus- ja koostöövahendite valimine lähtudes võrdsetest võimalustest 4.3 Koostöö mitmekultuurilises keskkonnas (rahvusvahelised koostööprojektid) http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=7

38 Õpetaja haridustehnoloogilised pädevused V Õpetaja professionaalne areng digiajastul 5.1 Osalemine praktikakogukondades/võrgustikes 5.2 Oma arengu kaardistamine, dokumenteerimine, analüüs (e-portfoolio). 5.3 Osalemine uurimistöös 5.4 Osalemine haridusalases arendustegevuses http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=7

39 Õpetajate infotehnoloogia-alased koolitusvõimalused Koolielu portaalis

Õppimisüritused ja e-kursused Koolielu portaalis 40

Õppimisüritused Vabam vorm Lühem aeg Igaüks saab korraldada Heade mõtete jagamise üritus Osalejate arvu ei piirata Võib kasvada e-kursuseks E-kursused Rangem vorm Pikem aeg Koostab Tiigrihüppe SA haridustehnoloog + … Osalejate arvu piiratakse Viiakse läbi korduvalt 41 Ingrid Maadvere

Õppimisüritused Koolielus 2010/2011 õppeaastal 42 1. „E-raamatud“ (18.10 – 07.11.2010) – 41 osalejat Eesmärgid: õpib kasutama erinevaid e-raamatu koostamise keskkondi avaldab virtuaalseid raamatuid oskab erinevate meetodite abil toetada õpilaste loovust õppimisüritusel käsitletavate keskkondade abil toetab õpetajate loovust, leidmaks võimalusi e-raamatu kasutamisel õppetöös selle huvitavamaks muutmise eesmärgil Õppimisürituse loojad ja juhendajad: Tuuli Koitjärv ja Tiia Salm 2. „Õpime mängides“ (27.12.2010 – 16.01.2011) – 52 osalejat Eesmärgid: Toetada õpetaja loovust, leidmaks võimalusi interaktiivsete mängude kasutamisel õppetöös selle huvitavamaks muutmise eesmärgil Tutvustada erinevaid interaktiivsete harjutuste koostamise keskkondi (ClassTools, PurposeGames, Quizlet, Teach-ICT) Õppimisürituse loojad ja juhendajad: Mari Tõnisson ja Tiia Salm

Õppimisüritused Koolielus 2010/2011 õppeaastal 43 3. "Uurimistöö ja referaadi vormistamine" (17.01 - 06.02.2011) – 98 osalejat Eesmärgid: Õppida arvutil vormistama uurimistööd MS Office ja OpenOffice tarkvaraga. Märkide ja lõikude vormindamine, lehekülgede nummerdamine Kirjalaadid, sisukorra loomine ja värskendamine Piltide, diagrammide, tabelite vormindamine Õigekirjakontroll, vigade parandamine Viidete lisamine Õppimisürituse loojad ja juhendajad: Evi Tarro, Ene Moppel, Krista Kõlli 4. „Mõtlemismängud on mõnusad“ (24.01 – 13.02.2011) – 73 osalejat Eesmärgid: teab õpilaste mitmekülgse arendamise võimalusi oskab koostada sudokude, labürintide ja puslede töölehti teab ja oskab ainetunnis kasutada erinevaid interaktiivseid taju, mälu, tähelepanu, kiirust jne arendavaid mänge Õppimisürituse looja ja juhendaja: Tuuli Koitjärv

Õppimisüritused Koolielus 2010/2011 õppeaastal 44 5. „Koostööprojektid õppetöös" (21.02.2011 – 13.03.2011) – 40 osalejat Eesmärgid: teab erinevate koostööprojektide võimalusi oskab koostada projektikava ja seda siduda projektiideega oskab valida projektitööks erinevaid veebivahendeid tunneb eTwinningu portaali ja oskab seal projekti sõlmida ja partnerit leida. Õppimisürituse loojad ja juhendajad: Varje Tipp, Laine Aluoja, Meeri Sild 6. „Animatsioon“ (04.04.2011-24.04.2011) – 53 osalejat Eesmärgid: tutvuda oluliste mõistetega animatsiooni loomisel stsenaarium õppida kasutama erinevaid programme animatsiooni loomiseks (Movie Maker, Live Movie Maker, MonkeyJam, Pencil) Audacity (helitöötlusprogramm) MS Paint Õppimisürituse looja ja juhendaja: Evi Tarro

E-kursused Koolielus 2010/2011 õppeaastal 45 1. „Digipildid koolielus" - toimunud on 6 e-kursust, kokku 150 osalejat Eesmärgid: Tutvuda riistvaraga ning oluliste mõistetega pilditöötluses. Õppida kasutama erinevaid veebipõhiseid keskkond fotode avaldamiseks (Flickr), töötlemiseks (Picnik) ning pildiseeriate loomiseks. Tutvuda autoriõigustega. Kursuse looja: Ingrid Maadvere Koolitajad: Ingrid Maadvere, Siret Lahemaa 2. „MP3 koolielus“- toimunud on pilootkursus, 37 osalejat Eesmärgid: Tutvuda riistvaraga ning oluliste mõistetega helitöötluses. Õppida kasutama erinevaid veebipõhiseid keskkondi helifailide avaldamiseks (Podomatic) ja loomiseks (Aviary). Õppida kasutama programmi Audacity. Tutvuda erinevate podcastide klientidega (Juice). Tutvuda autoriõigustega. Kursuse loojad ja koolitajad: Ingrid Maadvere, Siret Lahemaa, Kristi Rahn

46 3. „Internetiturvalisus koolielus" - toimunud on pilootkursus, 31 osalejat Eesmärgid: Õppida oma arvutit kaitsma viiruste eest. Tutvuda erinevate internetiturvalisust kajastavate veebilehtede ja uuringutega. Õppida teadlikult käituma Internetis. Tutvuda erinevate sotsiaalsete võrgustikega. Õppida tegema turvalist salasõna. Olla teadlik küberkiusamisest ning oskama sellel reageerida. Viia õpilastega läbi tegevusi lähtudes internetiturvalisusest. Kursuse loojad ja koolitajad: Ingrid Maadvere, Siret Lahemaa Kursus on kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt ja seda toetab ka projekt „Targalt Internetis“ (http://www.targaltinternetis.ee/) E-kursused Koolielus 2010/2011 õppeaastal

Õppimisürituste/e-kursuste kokkuvõte ja tagasiside õppimisüritustele / e-kursustele registreerus üle 500 eri aine õpetaja kursused oli veebipõhised õpetajatele väljastati täiendkoolitust tõendav tunnistus õpiti tundma erinevaid vahendeid ja keskkondi jagati huvitavaid ideid ja kogemusi kursustel valitses toetav ja motiveeriv õhkkond kursused andsid õpetajatele inspiratsiooni ka juhendajad õppisid ja said hea kogemuse tagasiside õpetajatelt on olnud positiivne hea kogemus andis õpetajatele julgust osaleda erinevatel Koolielu e-kursustel ja õppimisüritustel läbi aasta kursus võimaldas õpetajal jääda ka passiivseks osalejaks kursus nõudis õpetajalt enesedistsipliini ja ajajuhtimist

48 Virtuaalse enesetäiendamise eelised sõltumatus ajast ja kohast osaleda saavad kõik huvilised koolitus tuleb “koju kätte” hoiab aega ja kulutusi kokku (transport) koolitus ei maksa midagi (tasuta) jäävad ära probleemid tundide asendamistega kogemuste - ideede jagamine positiivne koostöökogemus

49 Abiks õppimisürituste korraldajatele http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2010/09/abiks-oppimisurituste-korraldajatele.html

50 Õppimisüritused ja e-kursused toimuvad Koolielu portaalis ka 2011/2012 õppeaastal Jälgige reklaami!

Õpetajate infotehnoloogia-alased koolitusvõimalused Lääne-Virumaal 51

Tiigrihüppe SA koolituskeskused Lääne-Virumaal 52 Jäneda Kool Haljala Gümnaasium Rakvere Reaalgümnaasium

Õppiv Tiiger 2008 - 2013 53 Põhikursus (10 moodulit) DigiTiiger Lisakursused (4 moodulit) Enesekontrolli testi loomine programmiga HotPotatoes Esitlused õppetöös ja nende jagamine Internetis Õppematerjalide loomine ja avaldamine Internetis Interaktiivne tahvel klassiõpetajatele KooliMill - õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega Ühiskirjutamise vahendid õppetöös Minu Interneti aardelaegas Digipildid õppetöös Õpiprojektid ja kaasaegsed tehnoloogiad õppetöös

Tiigrihüppe SA koolitused lasteaiaõpetajatele 54 2010. aastal käivitus Tiigrihüppe Sihtasutuses uus koolitusprojekt, mille sihtgrupiks on lasteaedade õpetajad. Koolitused sobivad ka logopeedidele ja algklasside õpetajatele. Projekti raames on ette valmistatud kahe kursuse koolituskavad: 1. Infotehnoloogia ja loovus lasteaias - õppemetoodiline koolitus lasteaedade õpetajatele: arendavad veebipõhised ja arvutisse installeeritavad mängud, pilditöötlus ja esitluste koostamine. 2. Infotehnoloogia ja suhtlemine lasteaias - administratiivseid ja õppekorralduslikke tegevusi toetavad tehnoloogilised lahendused: haridusportaal Koolielu, dokumendid veebis, sotsiaalsed järje- hoidjad ja projektitöö. Lääne-Virumaa koolituskeskus lasteaiaõpetajatele

Seminarid haridustehnoloogidele, õpetajatele, õppejõududele, e-õppe huvilistele … 55

“Võrgustik võrgutab” 56 seminarid alates 2007.a. sügisest seminarid on osalejatele tasuta soovi korral osalemist kinnitav tõend seminaridel osalemise sõidukulude hüvitamine seminare saab jälgida reaalajas otseülekandena kõik ettekanded on hiljem kättesaadavad võrgustike vikilehelt http://wiki.e-uni.ee/vorgustikud/ 2009/2010 seminaridel ka videosalvestused seminaride väga hea korraldus (toitlustamine, ..) Info: http://wiki.e-uni.ee/vorgustikud/doku.php?id=seminarid http://www.e-ope.ee/opetajatele/vorgustik_vorgutab

“Võrgustik võrgutab” 2011/2012 57 25. august 2011 - „Õpi palju, näe palju, ära palju pajata“ 20. oktoober 2011 - „Kõik, mis teed, tee hästi!“ 08. detsember 2011 - „Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga“ - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 16. veebruar 2012 - "Tark M-ees taskus" 26. aprill 2012 - "21. sajandi veskikivid" 30. august 2012 - "Kolm karu - Kes on minu kausist söönud? Kes on minu toolil istunud? Kes on minu voodis lamanud?" 18. oktoober 2012 - "38 papagoid - erinevad meetodid boa mõõtmiseks" 06. detsember 2012 - "Jõulud jälle käes" Info: http://www.e-ope.ee/opetajatele/vorgustik_vorgutab Võrgustik võrgutab seminarid toimuvad üldjuhul Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuses (Raja 4C).

Enesetäiendamiseks 58 E-õppe uudiskirjad http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/sisukord Erinevate vahendite juhendid väljaprintimiseks (pdf) http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht/e-oppe-uudiskirja-toolehed-opetajale Tiigrihüppe SA haridustehnoloogi ajaveeb (Ingrid Maadvere) http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/ Haridustehnoloogia sõnastik http://wiki.e-uni.ee/htsonastik/ Haridustehnoloogia käsiraamat http://www.e-uni.ee/juhendid/ Methopedia - õppemeetodite viki http://ee.methopedia.eu/

59 Klassiõpetajate virtuaalne praktikakogukond http://klop.edu.ee/

Virtuaalne praktikakogukond Sama eriala või hobiga tegelevate inimeste vabatahtlik ühendus, mis moodustab sotsiaalse võrgustiku, kuhu kuuluvad nii valdkonna kogenud eksperdid kui algajad. Peamine suhtlus- ja koostöökeskkond on Internet. Kogukonna ülesanne on toetada oma liikmete professionaalset arengut. Kogukonnas kehtib vabatahtlikkuse printsiip.

Ajaloost suvi 2006 http://klassiopetaja.blogspot.com/ 22.11.2006 http://klop.edu.ee/ Varje Tipp - kogukonna looja ja eestvedaja 2006-2008 Janek Leppnurm – portaali tehniline konsultant Tiia Salm – kogukonna eestvedaja/toimetaja 2009-2010 Statistika 14.06.2011 seisuga liikmete arv - 673 uudised ja teated – 181 kasulikud viited - 461 õppematerjalid - 219 “lapsesuu” (laste ütlemisi) – 48 klikke lehel – 64 050 (alates 26.11.2006) Tiigrihüppe SA alates 2011 virtuaalseid kogukondi ei toeta!

63 Virtuaalse enesetäiendamise ja koostöö eelised kogukonnas sõltumatus ajast ja kohast osaleda saavad kõik huvilised Info ja erinevad kogemused tulevad “koju kätte” hoiab aega ja kulutusi kokku (transport) ei maksa midagi (tasuta) jäävad ära probleemid tundide asendamistega info jõuab kiiresti sihtgrupini kogemuste - ideede jagamine positiivne koostöökogemus

64 Palju päid, palju mõtteid. Koostöös peitub jõud.

65 Koostööd takistavad mõttemallid ajafaktor (mul ei ole selleks aega) negatiivse hinnangu kartus (õpetajad on kriitika suhtes haavatavad) õpetajad on konservatiivsed, koostöö virtuaalses kogukonnas on uus nähtus vähesed koostööharjumused liigne tagasihoidlikkus kartus saamatuna näida vähesed infotehnoloogilised oskused vähene motiveeritus puudub soov oma materjale kolleegidega jagada puudub soov jagada kogemusi eestlased on loomult individualistid (?)

Klassiõpetajate kogukonna ajaveeb http://klassiopetaja.blogspot.com/

http://www.netvibes.com/klassiopetaja

Virtuaalsed kogukonnad

Klassiõpetajate maakondlikud kogukonnad

Algklassikute foorum http://algklassid.forummotion.com/forum.htm

Koostöö KOOLIELU portaali ja aineekspertidega http://www.koolielu.ee/

72 Sündis Klassiõpetajate Liit http://klassiopetaja.blogspot.com/p/eesti-klassiopetajate-liit.html

73 Kuidas organiseerida oma tööd virtuaalselt?

74 Õpetaja virtuaalne töölaud (kodulehekülg) http://sites.google.com/site/tiiasalm2/

75 http://www.getwapps.com/tarkuseturg Veebipõhine lingikogu/järjehoidja

76 Online kirjastused ja e-raamatute loomise vahendid http://e-raamat.weebly.com/

Koolielu töövahendid http://koolielu.ee/pg/tools/index

Mis on e-raamat? „E-raamat kujutab endast mistahes teksti või monograafilist teost, mis on tehtud kättesaadavaks elektroonilisel kujul.“ „E-raamatuna võib käsitleda ka juttu, mis on saadetud e-postiga või tehtud kättesaadavaks ükskõik mis laadse tekstitöötlusprogrammi vahendusel.“ Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/E-raamat

e-raamat … toetab rohelist mõtteviisi (säästab paberit) on korraga kättesaadav paljudele inimestele võimaldab kasutada linke, heli- ja pildifaile (+ video) lihtne koostada, ei nõua spetsiaalset tarkvara vajadusel saab täiendada ja parandada (+ kustutada) vajadusel saab raamatu privaatseks muuta saab koostada pildi- või juturaamatut saab koostada veebipõhist ajalehte või ajakirja saab õpilaste omaloomingut avaldada saab mugavalt loodut Internetis jagada saab kodulehele või blogisse vistutada hea vahend projektitöös kasutamiseks osa keskkondi võimaldavad ka ühiskirjutamist

Online kirjastused http://e-raamat.weebly.com/

81 E-raamatute loomise vahendeid http://e-raamat.weebly.com/

82 Kui kohtuvad õpetamiskunst, loovus ja erinevaid võimalusi pakkuv tehnoloogia, võib sellest tulla midagi väga vahvat!

Tänan tähelepanu eest!  83