Ühiskonna areng ja üleilmastumine Развитие общества и глобализация Jelena Judina VKTG

Juhend Teema „Ühiskonna areng ja üleilmastumine“ koosneb 4 tunnist Selles presentatsioonis te laiate kõikide tundide õppe- ja lisamaterjalid, mida te võite kasutada töölehe nr. 4 täitmisel või valmistumisel kontrolltööks Kolmandal slaidil, mille pealkirjaks on „Sisukord“ , te leiate lingid kõikide tundide jaoks. Tuleb vajutada lingile, et leida teile vajalik tund. Iga tunni peaslaidil ja viimasel slaidil leiate lingi „Sisukord“, mille abil võite tagasi tulla sisukorra juurde Jelena Judina VKTG

Sisukord Tund 1. Riikide liigitamine arengutaseme ja panuse järgi maailmamajandusse. Tund 2. Arengutaseme mõõtmine. Eri arengutasemega riigid Tund 3. Agraar-, tööstus- ja infoühiskonna rahvastik, majandus ning ruumiline korraldus. Tund 4. Globaliseerumine ja regionaliseerumine Kasutatud materjalid Jelena Judina VKTG

Riikide liigitamine arengutaseme ja panuse järgi maailmamajandusse Jelena Judina VKTG Tund 1 Sisukord

Tunni plaan Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad SKT Riikide tüübid Arenenud ja arengumaad Riigi asendi eelised Jelena Judina VKTG

Maailmas on üle 200 riigi, mis majandusliku ja sotsiaalse arengutaseme poolest on väga erinevad. Riike võib võrrelda erinevate majanduslike ja sotsiaal-demograafiliste näitajate alusel. Jelena Judina VKTG

Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad Jelena Judina VKTG

Majanduslikud näitajad 1.SKT 2. Rahvatulu ühe inimese kohta 3. Rahvastiku hõive erinevates sektorites 4.Side- ja transpordivahendite hulk 1000 el kohta (autod, telerid jne) 5.Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas 6.Ekspordi-impordi üldine struktuur 7. Majanduse struktuur Sotsiaal- demograafilised näitajad 1.Keskmine eluiga 2.Imikusuremus 3.Kirjaoskuse % 4.Loomulik iive 5. Arstiabi 6. Inimarengu indeks 7. Elukeskkonna kvaliteet Jelena Judina VKTG

SKT- sisemajanduse kogutoodang Rahvamajanduse kogutoodangu osa, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil mingi ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väljenduses 1998.a avaldas Maailmapank riikide klassifikatsiooni: Jelena Judina VKTG

Riikide tüübid Jelena Judina VKTG

Arenenud riik- riik, mille sotsiaal-majandusliku arengu tase on maailma keskmisest tasemest kõrgem. Asuvad enamasti maakera põhjapoolsemates osades. Siia kuuluvad peaaegu kõik Euroopa riigid, Austraalia, Iisrael, Jaapan, Kanada, USA ja Uus-Meremaa. Arenenud riigid võib SKT mahult jagada vähemalt kaheks: eriti kõrgelt arenenud riigid (vanad kapitalistlikud riigid), kelle SKT ühe inimese kohta on üle 20 000 USA dollari; riigid, kes elasid üle vahepealse 40-70aastase plaanimajanduse perioodi ja SKT näitarv on madalam ( Eesti, Poola, Slovakkia jt). Jelena Judina VKTG

Arengumaa- majanduslikult ja sotsiaalselt vähe arenenud riik Uusindustriaalsed riigid on riigid, kelle majandus oli varem vähem arenenud maade (LEDC) tasemel, kuid pärast majandusreforme ja eksporditööstuse kiiret arengut on nad arengutasemelt kas jõudnud või jõudmas kiirelt arenenud riikide hulka (nt Singapur, Lõuna-Korea). Tavalised arengumaad erinevad uusindustriaalsetest riikidest aeglasema majanduse arengu poolest. Väga selgelt ei saa neid riike uusindustriaalmaadest eraldada. Tavaliselt on nende riikide arengut takistanud ebaõige strateegia riigi valitsemisel. Tavalisi arengumaid (Egiptus, India, Marokko, Uruguay jt) leidub kõigis maailmajagudes, kus on Lõuna riike. Jelena Judina VKTG

Arengumaad Naftat eksportivad riigid on suurte naftavarudega ning teenivad hästi toornafta müügilt. Nende SKT ühe inimese kohta on kõrgem kui mõnel Põhja riigil. Üldise sotsiaalmajandusliku arengu poolest on nad aga tavalised või isegi mahajäänud arengumaad. (AÜE, Saudi Araabia, Katar jt) Istandusriigid on saareriigid, kelle majanduses domineerivad kohvi-, tee-, kakao-, banaani-, jms istandused. Istandusriigid asuvad peamiselt Kariibi mere regioonis Majanduslikult vähim arenenud riigid on mõiste, mida kasutab ÜRO, iseloomustamaks majanduslikult kõige madalamal arengutasemel olevaid maid. Seal on väike SKT ühe inimese kohta, madal kirjaoskus, suur väikelaste suremus (Afganistan, Somaalia, Sierra Leone, Bangladesh jt) Jelena Judina VKTG

Riigi asendi eelised Riigi areng sõltub suuresti tema geograafilisest asendist. Asendi eelised: juurdepääs tähtsamatele loodusvaradele; transpordigeograafiline asend; lähedus eduka majandusega riikidele; soodsad loodustingimused põllumajanduse ja inimeste tervise jaoks. Jelena Judina VKTG

Jelena Judina VKTG

Jelena Judina VKTG Sisukord

Arengutaseme mõõtmine. Eri arengutasemega riigid Tund 2 Jelena Judina VKTG Sisukord

Tunni plaan Mis on majandus Inimarengu indeks Riikide majandussüsteemid Turu- ja käsumajanduse võrdlemine Põhja ja Lõuna riikide võrdlemine Jelena Judina VKTG

Mis on majandus? Majandus –inimestele vajalike hüvede (toodete ja teenuste) tootmise, ostmise, müümise ja tarbimise süsteem. Majandus rahvamajandus maailmamajandus Jelena Judina VKTG riigi või muu piirkonna kõik majanduslikud tegevused kokku. suuremat osa maailmast hõlmav riikidevaheliste majandussuhete süsteem.

Riigi arengutase Riigi arengutaset mõõdetakse tavaliselt kas rahvatulu suurusega elaniku kohta või inimarengu indeksiga. Inimarengu indeks arvestab riigi saavutusi kolmes inimarengu mõõtmes: pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava keskmise eluea järgi; haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse järgi; elustandard, mida mõõdetakse SKT suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). Jelena Judina VKTG

Inimarengu indeks (ÜRO andmetel) Jelena Judina VKTG IAI alusel jaotatakse riigid kõrge, keskmise ja madala arenguga riikideks.

ÜRO Arenguprogramm  (inglise k. United Nations Development Programme, lühendatult UNDP) ÜRO Arenguprogramm  on arenguprogramm, mis viib positiivsete muutusteni inimeste elus tänu teadmiste allikate, ressursside, kogemuse kasutamisele. Tööd tehakse sellistes üldistes suundades nagu: abi riikidele demokraatilise valitsuse saavutamise, vaesusega võitlemise, keskkonna säilitamise ja taastamise, AIDSiga võitlemise jne. küsimustes. Jelena Judina VKTG

majandussüsteem Primitiivsed tehnoloogiad Tehakse perekonnale või hõimule Mida, kui palju ja mis hinnaga peab müüma otsustab riigi keskvõim Toodetakse neid kaupu ja teenuseid, mille järgi on nõudlus, kasutatakse otstarbekamalt tehnoloogiaid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Riikide majandussüsteemid Jelena Judina VKTG

Võrdle turu- ja käsumajandust Jelena Judina VKTG

Põhja ja Lõuna riigid Põhja riigid –koondnimetus kõrgeltarenenud Euroopa ja Põhja-Ameerika riikidele ning mõnele muule valdavalt parasvöötmes asuvale riigile,kes on maailmamajanduse liidrid ja valitsejad. Lõuna riigid –koondnimetus vaesematele ja arengus mahajäänud, valdavalt palavvöötmes asuvatele riikidele. Jelena Judina VKTG

Põhja ja Lõuna riikide võrdlemine Jelena Judina VKTG

Kõrgelt arenenud riigid: Kanada, USA, Euroopa riigid, Iisrael,Jaapan,Austraalia,Uus-Meremaa (umbes 60). 1/5 riikide arvust 1/4 maakera rahvastikust Jelena Judina VKTG

Jelena Judina VKTG Sisukord

Agraar-, tööstus- ja infoühiskonna rahvastik, majandus ning ruumiline korraldus. Tund 3 Jelena Judina VKTG Sisukord

Tunni plaan Mis on tootmisviis Traditsioonilised tootmisviisid Korilus Varaagraarne tootmisviis Hilisagraarne tootmisviis Industriaalsed tootmisviisid Varaindustriaalne tootmisviis Hilisindustriaalne tootmisviis Postindustriaalne tootmisviis Agraarse , industriaalse ja infoühiskonna võrdlemine Jelena Judina VKTG

Tootmisviis- on viis,mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Traditsiooniline Industriaalne Postindustriaalne Jelena Judina VKTG

Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu – agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Jelena Judina VKTG

Traditsioonilised tootmisviisid Jelena Judina VKTG Inimkonna vanimad eksisteerimise vormid on korilus, kalandus, jahindus. Rändav eluviis.Ülejääke ei teki. Inimesed moodustasid väikseid kogukondi, mis olid üksteisest majanduslikult isoleeritud. Nad ei vaja raha ning neil pole tööstust. Tänapäeval on levinud Aafrikas, Aasias, Ladina-Ameerikas, Ookeaanias.

Tekkis 6000-10 000 aastat tagasi, kui inimesed hakkasid paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Esineb kahes peamises vormis: rändkarjandus ja alepõllundus. Arenes vastukaubandus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Võeti kasutusele tööriistad, mis eeldas omakorda käsitöölisi. Hakkavad tekkima esimesed riigid (Mesopotaamias, Pärsias jm) Nüüdisajal esineb eelkõige mäestikualadel, kõrbetes ja tundrates. Traditsioonilised tootmisviisid Varaagraarne tootmisviis Jelena Judina VKTG

Traditsioonilised tootmisviisid Hilisagraarne tootmisviis See tootmisviis kujuneb taime- ja loomakasvatuse ühendamisel. Põlluharijad hakkavad kasutama tööloomi, sõnnikuga mulda väetama; seetõttu kasvab põllumajanduse tootlikkus. Alepõllunduselt saab minna üle põlispõllundusele. Toodetakse järjest enam müügiks. Põllumajanduse kõrval arenevad muud majandusharud: XV saj oli maailmas mitmeid valdavalt hilisagraarse tootmisviisiga piirkondi: Kaug-Ida, Ees-Aasia, Euroopa. Jelena Judina VKTG

Põllumajandusajastu e. agraarajastu Peamine tegevusala oli põllumajandus: Ülekaalus oli elatusmajandus e naturaalmajandus Rändav eluviis Toimus tööjaotus Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Madala tootlikkuse tõttu ülejääke ei tekkinud Jelena Judina VKTG

Industriaalne /tööstuslik- tööstusesse puutuv Industrialiseerumine- majanduse ja ühiskonna ümberkujunemine industriaalse tootmisviisi nõuetele vastavaks, millele järgneb tehnoloogia kiire areng. Industriaalsed majandusharud : tööstus,ehitus, energia tootmine jne Jelena Judina VKTG

Industriaalne tootmisviis eeldab: suurte inimhulkade koostööd kõrget haridustaset kindlat ühiskonna korraldust Uued tehnoloogiad ja nende areng Seadusriik Gegraafiline tööjaotus Jelena Judina VKTG

Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem põllumajanduses Tõu- ja sordiaretus Levisid vesiveskid ja tuulikud Metallisulatuses uued meetodid Uued navigatsiooniseadmed Aurumasina leiutamine Kivisöe kasutuselevõtt Metallurgia ja tekstiilitööstuse areng Raudteetransport Jelena Judina VKTG

Industriaalsed tootmisviisid varaindustriaalne hilisindustriaalne Jelena Judina VKTG

varaindustriaalne hilisindustriaalne Sündis XV saj Euroopas. Arengule aitas kaasa uute maade avastus. Selle tootmisviisi peamised tunnused on tehnoloogia suhteliselt kiire areng ja turumajanduslike suhete levik kõigis majandusharudes. Tekkisid ümberasumiskolooniad. Kui Euroopas tagasihoidlikud loodusvarad hakkasid lõppema (kiirelt arenev tööstus vajas palju toorainet), kasvas huvi kolooniate vastu veel rohkem. On seotud tööstusliku pöördega, mis toimus XIX saj. Selle tootmisviisi peamised tunnused on järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik valjatõrjumine. Kütusena hakati kasutama kivisütt, naftat, õpiti elektrit kasutama. Tehnoloogia areng põhjustas uute majandusharude tekkimist, aktiivselt arenes masinatööstus. Hilisindustriaalne tootmisviis domineeris majanduslikult arenenud riikides XIX saj algusest kuni XX saj teise pooleni. Jelena Judina VKTG

Tööstusajastu Tehnoloogilise arengu kiirenemine Tööstuse tekkimine Üleminek turumajandusele Linnade kiire kasv Ühiskonna kihistumine Loodusressursside aktiivne kasutamine ja nende ammendumine Geograafiline tööjaotus( see tähendab , et piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused) Transpordi ja side kiire areng Jelena Judina VKTG

Industriaalajastu tähtsamad leiutised Jelena Judina VKTG

Postindustriaalne tootmisviis On tänapäeval levinud tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks. Tekkimine on seotud teadusliku ja tehnilise revolutsiooniga. Jelena Judina VKTG

Postindustriaalset tootmisviisi iseloomustavad Tuumaenergia kasutamine Kõrgtehnoloogia kasutamine: arvutitööstuse,digitaaltehnika ja multimeedia areng Füüsilise töö asendamine vaimse tööga Uute sidevahendite kasutamine (internet, faks, mobiiltelefon jne) Väga kiire tööstusliku tootmise arenemine Jelena Judina VKTG

INFOÜHISKOND Majandusharud-teenindus Tootmisüksus- uurimis- ja teenindusasutus Töö iseloom- vaimne töö Kasutatavad ressursid- info Hõive- valdav osa teeninduses Osalemine maailmamajanduses- kujunenud terviklik maailmamajandus AGRAARNE ÜHISKOND - elatusmajandus Majandusharud- Põllumajandus Tootmisüksus – mõis,talu jne Töö iseloom- käsitsitöö Kasutatavad ressursid- maa, mets, vesi Hõive- valdavalt põllumajanduses Osalemine maailmamajanduses- üksikud kaubad INDUSTRIAALÜHISKOND - turumajandus Majandusharud-töötlev tööstus Tootmisüksus-tehas, ettevõte Töö iseloom-masinatöö Kasutatavad ressursid- maavarad Hõive- valdavalt tööstuses Osalemine maailmamajanduses- üksteisest isloleeritud majandussüsteemid Jelena Judina VKTG

Jelena Judina VKTG Sisukord

Globaliseerumine ja regionaliseerumine Tund 4 Sisukord Jelena Judina VKTG

Tunni plaan Globaliseerumine Globaliseerumise põhjused, eeldused Globaliseerumise tunnused Globaliseerumise tagajärjed Jelena Judina VKTG

Jelena Judina VKTG

Globaliseerumine tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumist ehk üleilmastumist. Jelena Judina VKTG

Globaliseerumist mõjutavad tegurid: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng – info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus- rahvusvaheliste firmade teke finantssfääri rahvusvahelistumine – kapitali vaba liikumine - rahvusvahelised finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine – rahvusvahelise kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) vähenemine Jelena Judina VKTG

Globaliseerumist võib mõõta neljas valdkonnas (nende näitajate järgi arvutatakse Globaliseerumise indeks) Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne). Tehnoloogia arengutase: Interneti kasutajad, Interneti-ühendused kodudes. Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded. Poliitiline tegevus: esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides Jelena Judina VKTG

Globaliseerumise indeks (2007) Jelena Judina VKTG

Globaliseerumise indeks Jelena Judina VKTG

Globaliseerumise tunnused majanduses rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edendab maailma majanduse kasvu kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud selliste organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) loomine hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses Jelena Judina VKTG

Globaliseerumise tunnused kultuurilised kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus kultuuride segunemine, parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ; ühtlustavad nähtused nagu läänestumine kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism kasvanud immigratsioon rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik võistlusspordi alade üleilmne levik Jelena Judina VKTG

Globaliseerumise tunnused globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus,  Rahvusvaheline Kohus Toimub ka terrorismi globaliseerumine Jelena Judina VKTG

Globaliseerumise positiivsed tagajärjed Uued turud, odav tööjõud – firmade kasumi suurenemine, ülemaailmne tööjaotus, kapitali, inimeste ja tootmisressursside ülemaailmne liikumine, õigusaktide, majanduslike ja tehnoloogiliste protsesside ühtlustamine, erinevate kultuuride kokkusulamine ja lähenemine. Jelena Judina VKTG

Globaliseerumise negatiivsed tagajärjed Riigi osa vähenemine kõikides sfäärides Töötuse ja vaesuse kasv Suurendab looduse reostamist. Ökoloogilise katastroofi oht Majanduse koondumine suuremate ettevõtete kätte Mõnede riikide rikastumine, teiste riikide vaesus „Tugevate“ riikide mõju suurenemine. Kultuuride mõju, omanäolisuse kadumine. Jelena Judina VKTG

Regionaliseerumine on samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide majanduslike suhete tihenemine, selle alusel riike ühendavate majandusliitude loomine ning nende liitude laienemine uute riikide liitumisel. EL-s on isikute, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise rakendamise tõttu kujunenud suur siseturg, millega on kaasnenud konkurents linnade ja regioonide vahel, kus riigipiirid mingit tähtsust ei oma. Jelena Judina VKTG

Globaliseerumine ja keskkonnaprobleemid (hüdrosfääri reostamise näitel) Hüdrosfääri reostamine Mandritevahelise transpordi aktiviseerimine Kasutatava vee mahu suurenemine Tööstusjäätmete hulga suurenemine Jelena Judina VKTG

Kasutatud materjalid http://www.koolielu.edu.ee/signeloodus/Geograafia/maailmajandus/Yhiskonna_areng4.html http://www.terveilm.net/?id=9&tag=56 http://et.wikipedia.org/wiki/Globaliseerumine http://www.atkearney.com/images/global/pdf/GIndex_2007.pdf Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2003 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1 osa ,AS BIT,2003 Экономическая и социальная география для гимназии 1 часть,AS BIT, 2005 Sisukord Jelena Judina VKTG