LOOMAD Gerryn Melts

HOBUNE Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes.Hobune on taimtoiduline loom

PÕDER Põder on Eesti suurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks.

METSKITS Tal on kerge keha ning tugevad, kui peenikesed jalad. Soojematel aastaaegadel on metskitse karvkate punakas-pruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt metskitsed.

KARU Pruunkaru on suurim Eestis ja kogu Euroopas elav kiskja (kui välja arvata jääkaru, keda võib kohata Gröönimaal ning Teravmägedes).

REBANE Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranžid.

JÄNES Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist (teine on valgejänes). Rahvapärased nimetused: haavikuemand, haavikuisand, välejalg, pikk-kõrv ja kikk-kõrv.

KASS Kass ehk kodukass on kaslaste perekonda kuuluv väike, lihatoiduline imetaja. Ta on kaslaste hulgas ainus koduloom.

KOER Koer on loomade perekond kiskjaliste seltsist koerlaste sugukonnast. Eestikeelse nimetuse asemel on käibel ladinakeelne nimetus, sest hunte, koiotte ja šaakaleid ei nimetata tavaliselt koerteks.

ILVES Ilves on meie metsade ainukene kaslane. Kodukassiga on tal siiski vähe ühist. Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid.

HUNT Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga.

SIIL Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga.

ORAV Orav on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti inimese lähikonnas ja ei pelga teda eriti. Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga kuuse-segametsades ja parkides.