KASSLASED Gerryn Melts

Karakal on kaslaste hulka kuuluv kiskja. Mõned allikad ("Loomade elu") peavad karakali kasside perekonda kuuluvaks ja andes talle nime (Felis caracal). Karakal

Suurus Tema tüvepikkus on 65–82 cm, saba 25–30 cm, mass 11-13 kilo, kõrvatutid on kuni 4,5 cm pikad. Need ongi andnud loomale nime: türgi keeltes tähendab 'kara-kulak' musta kõrva. Kõrva likumist kontrollib kakskümmend lihast.

Iseloomustus Väliselt sarnaneb karakal ilvesega ja sellepärast on teda nimetatud kõrbeilveseks. Nad pole siiski lähisugulased. Karakal on ilvesest saledam, ka tema jalad on peenemad ja pikemad. Tema karvastik on harilikult liivakarva, kuid võib olla ka punakas või hallikas. Esineb melanootilisi isendeid.

Karakal elab Aafrika kõrbetes ja savannides, Araabia poolsaare kõrbetes ning Kesk- ja Ees-Aasiast kuni Ees-Indiani. Eristatakse 9 alamliiki, neist 7 Aafrikas ja 2 Aasias. Turkmeeni karakal on ladina keeles Felis caracal michaelis, india karakal - Felis caracal schmitzi. Elukoht

Söök Karakal on peamiselt ööloom, kuid talvel ja kevadel liigub ka päeval. Ta elab meeleldi okassea- või rebaseurgudes, vahel mitu aastat järjest, aga kevaditi võib ka lihtsalt põõsa all puhata. Saaki ta ei aja taga, vaid püüab tabada mõne pika, kuni 4,5 meetri pikkuse hüppega. Ta sööb ka siile, okassigu, roomajaid, putukaid, noori jaanalinde, väikekiskjaid ja väiksemaid antiloope.

Sigimine Pojad, keda on 1–4, sünnivad aprilli alguses ja kasvavad aeglaselt.

Ronimises ja hüppamises on karakalid väga osavad. Nad võivad püüda lendavaid linnde, aga õhku tõusvast linnuparvest koguni mitu lindu.

Eluiga Nad võivad elada looduses 12 aastat, vangistuses 17 aastat.

Manual Manul on kaslaste sugukonda kuuluv loomaaliik. Manul on umbes kodukassi suurune, kuid viimasest mõnevõrra jässakam. Ta elutseb Kesk-Aasia kuni 4 km kõrgustes steppides.

Suurus Manulid kaaluvad keskmiselt 3,6 kg, tüvepikkus umbes 52–68 ja sabapikkus 21–25 cm. Manuli ookrivärvi karvastik on pikk ja tihe.

Serval

Suurus See liik on kõrgejalgne ning sale. Tüvepikkus on umbes 100 cm, sabapikkus 30-40 cm. Pea on miniatuurne, ümarad ja suured kõrvad ning suhteliselt lühikese sabaga.. Karvastik oranžikaspruun, tumedate laikudega.

Elukoht Serval on levinud Aafrikas Saharast lõuna pool, kus asustab põõsastikke veekogude lähedal. Harva külastab metsi ja väldib kuiva avamaastikku

Toitumine Pikkade, saledate jalgade abil suudab lühikest vahemaad läbida kiiresti joostes, kõrges rohus liigub suure hüpetega, tabades saagi väledalt. Vajadusel hüppab vertikaalselt üles, tabades linde kuni 3 m kõrguselt. Tema saagiks on enamasti jänesed ja väiksed antiloobid, kuid ka frankoliinid ja teised linnud.

Järglased Pojad sünnivad okassea vanas urus või tiheda rohu sisse tehtud pesas. Tiinus kestab umbes kaks ja pool kuud.